Heihei!
Jõulud on läbi, ehk praadide söömine on mõneks ajaks lõppenud :D Nüüd on veel Vana aasta õhtu ja uue algus.Ehk siis pidutsemis aeg.
Räägime siis veidi 2014 aastast.Täna on siis 365 lehekülg 365 leheküljest.
See aasta on minu jaoks olnud...huvitav.Ma ei saa öelda, et see oli super!Sest kõik sellest, ei olnud super.Selles oli palju nutmist, enesevihkamist, üksindust ja kurbust.Kuid samas oli see ka väga tore, mul oli tore enda sõbradega, ma naersin piisavalt (ma arvan) ning..sellel aastal kõige suurem asi, mida ma vist õppisin on see, et millised on tõelised sõbrad ja millised mitte.2014 aastal, ma tegin sõprade vahetuse.Need kes olid mu parimad sõbrad eelnevates klassides...nad on ikka veel Ei.Ma jätsin nad enda selja taha ja sain aru, millised on minu õiged sõbrad.Inimesed, kes hoolivad minust, kellega mul on lõbus, kes ajavad mind naerma, kellega saab klatšida ning, kes aitavad mind kui ma ei saa enam üksinda hakkama.Ma tahan suur aitäh öelda siis oma sõpradele K,K,J,H,S'ile.Selle aasta algus oli jubedam kui lõpp.
Mida lähemale aasta lõpp, hakkas tulema...ma muutusin õnnelikumaks.Ma ei olnud enam nii kurb ning ma suutsin naeratada ja naerda.Eriline tänu Sandrale, sest..temaga on ühed parimad mälestused hetkel.See hulk naermist, mis meie vahel on olnud ja kõik need mälestused.Ma lihtsalt ei suuda enda naeratust tagasi hoida, kui ma seda kirjutan.Ning...kindlasti üks super mälestus on veel tulemas, 27.juuni ;) Muidugi tänan ma ka Kätlinit, sest...ma teen sulle aplausi, et sa oled viitsinud mu juttu kuulata ning mind aidata.Ma olen sulle nii palju halanud ning..vabandust.
Nagu ma ütlesin siis, ma sain aru, kes on mu õiged sõbrad ja, kes mitte, kes muudavad mind õnnelikumaks..kes mitte.Ühe suure tõuke andis mulle kindlasti..Demi Lovato.Esiteks ma lugesin ta raamatut Staying Strong ning ma pean ütlema, ma nutsin seda raamatut lugedes, väga palju ning see raamat aitas mind.Väga, väga palju tegelt, see sisendas mulle rohkem positiivsust ning see lihtsalt aitas mind ning siis ma hakkasin rohkem ta laule kuulama ja tema kohta uurima, teda Twitteris, Instagram'is jälgima ning ta super inimene rolemodel'iks.
Ma olin koos ka oma sõpradega.Mitte väga palju, kuid piisavalt..näiteks suvi lõppes..meeleolukalt ning sellega, et Mr.Alfie Deyes follos mind.Mul on palju häid ning meeleolukaid mälestusi enda sõpradega ja..mõned asjad ei lähe mul vist mitte kunagi meelst.Ma tänan kõikide nende mometide eest teid ja kõikide nende korda eest, kus mu kõht on valutanud hiljem, kuna ma olen nii palju naernud.Ma olen hakanud rohkem suhtlema ka oma õega, ja palju lähedamaks temaga saanud ning ka mu isa kolis Eestisse nii, et loodan, et ka meie suhted muutuvad lähedasemaks.
Sellel aastal, sain ma ka teada, kes ma tegelikult olen.Ning ma sain teada, kes mu parim sõber on.Minus on siiani kohutavalt palju negatiivsust, ma ei armasta iseennast, ma ei ole endaga rahul, kuid siiski...momendil, ma olen iseenda parim sõber.Ma lihtsalt usaldan ennast ning enda päevikut kõige rohkem.Ma siiani istun enda toas.Üksinda.Kõrvaklapid peas.Ja loen, kirjutan või vaatan lage.Kuid just see mulle meeldibki, ma ei tahaks käia väljas mingite swaggeritega, chillida kaubanduskeskustes ning käia pidudel.Ma ei ole selline inimene.Ka oma perest ma olen vägagi erinev, ma olen rahulik, mind huvitavad teised asjad, kuid ma olen see, kes ma olen.
Minu kõige parem mälestus 2014 aastast on...See on pärit suvest, täpselt 14.juuni.See oli One Direction'i Where We Are tuuri kontsert.See on minu elu kõige parem moment ja mälestus.Ma mäletan seda päeva nii hästi..hommiku poole, ma ei tundnud midagi erilist, ma lihtsalt teadsin, et see juhtub.Kui me olime Areena juures, olin ma natuke elevil, kuid ma ei olnud hull..Kui me läksime treppidest ülesse oma sugulasega...mu silmad läksid märjaks..Ja kui nad lõpuks lavale tulid...mul ei lähe see päev mitte kunagi meelest.See oli liiga super, et olla tõsi..Ma mäletan, et kui ma neid nägin esimest korda ma hakkasin lihtsalt nutma ja värisesin üle keha ja karjusin, sest ma ei suutnud uskuda, et see on tõesti realsus.Ma näen neid oma silmaga...minu kahe aastane unistus on täide tulnud...Ning ma ei suuda uskuda, et see oli kuus kuud tagasi...mul on praegu pisarad silmas, kui ma sellele mõtlen.Kui ma ei kahetse seda momenti, see oli absoluutselt super!
Aastast 2015 ootan ma nii mõndagi ja ma tean, et paljud mu unistused tulevad täide ning ma väga, väga ootan seda aastat.Kindlasti loodan ma ka, et see blogi muutub ehk paremaks, mul on ideid mida muuta ning teha ja lihtsalt loodan, et 2015 tuleb veel parem kui 2014 ning ma ei suuda ära oodata :)
Minu 2014 võtab hästi kokku see video http://instagram.com/p/xRQTGVkhC-/?modal=true ning jääme ootama uusi seiklusu :)
Eelmisel aastal, olin ma sõbranna koos, me naersime, vaatasime filmi/saadet, jooksime ringi kui uus aasta algas, mängisime pudelit ja see oli üks kõige lahedam uue aasta vastu võtmine üldse.Me olime üleval kella kuueni.Me panime postreid mu seinal ja issand mee oli super.See õhtu jääb mulle vist eluks ajaks meelde ning see oli vägagi super.
Kuid sellel aastal..ma istun üksinda oma isa korteris, kuid kui aus olla siis...alguses ma olin kurb..väga kurb, aga nüüd, kui ma praegu siin istun, kuulan FOUR'i ja kirjutan seda..ma olen õnnelik.Ma olen täna puhanud, teinud seda, mis ma ise olen tahtnud, ma küpsetan varsti küpsiseid.Ma saan olla iseendaga, kuulata/vaadata seda, mida tahan.Naerda, olla see, kes ma olen ning mis siis, et ma olen üksinda ma olen kindel, et ma mäletan ka 2014 aasta lõppu.
Imeilusat uue aasta algust kõik, kes seda loevad! :)
Jõulud on läbi, ehk praadide söömine on mõneks ajaks lõppenud :D Nüüd on veel Vana aasta õhtu ja uue algus.Ehk siis pidutsemis aeg.
Räägime siis veidi 2014 aastast.Täna on siis 365 lehekülg 365 leheküljest.
See aasta on minu jaoks olnud...huvitav.Ma ei saa öelda, et see oli super!Sest kõik sellest, ei olnud super.Selles oli palju nutmist, enesevihkamist, üksindust ja kurbust.Kuid samas oli see ka väga tore, mul oli tore enda sõbradega, ma naersin piisavalt (ma arvan) ning..sellel aastal kõige suurem asi, mida ma vist õppisin on see, et millised on tõelised sõbrad ja millised mitte.2014 aastal, ma tegin sõprade vahetuse.Need kes olid mu parimad sõbrad eelnevates klassides...
Mida lähemale aasta lõpp, hakkas tulema...ma muutusin õnnelikumaks.Ma ei olnud enam nii kurb ning ma suutsin naeratada ja naerda.Eriline tänu Sandrale, sest..temaga on ühed parimad mälestused hetkel.See hulk naermist, mis meie vahel on olnud ja kõik need mälestused.Ma lihtsalt ei suuda enda naeratust tagasi hoida, kui ma seda kirjutan.Ning...kindlasti üks super mälestus on veel tulemas, 27.juuni ;) Muidugi tänan ma ka Kätlinit, sest...ma teen sulle aplausi, et sa oled viitsinud mu juttu kuulata ning mind aidata.Ma olen sulle nii palju halanud ning..vabandust.
Nagu ma ütlesin siis, ma sain aru, kes on mu õiged sõbrad ja, kes mitte, kes muudavad mind õnnelikumaks..kes mitte.Ühe suure tõuke andis mulle kindlasti..Demi Lovato.Esiteks ma lugesin ta raamatut Staying Strong ning ma pean ütlema, ma nutsin seda raamatut lugedes, väga palju ning see raamat aitas mind.Väga, väga palju tegelt, see sisendas mulle rohkem positiivsust ning see lihtsalt aitas mind ning siis ma hakkasin rohkem ta laule kuulama ja tema kohta uurima, teda Twitteris, Instagram'is jälgima ning ta super inimene rolemodel'iks.
Ma olin koos ka oma sõpradega.Mitte väga palju, kuid piisavalt..näiteks suvi lõppes..meeleolukalt ning sellega, et Mr.Alfie Deyes follos mind.Mul on palju häid ning meeleolukaid mälestusi enda sõpradega ja..mõned asjad ei lähe mul vist mitte kunagi meelst.Ma tänan kõikide nende mometide eest teid ja kõikide nende korda eest, kus mu kõht on valutanud hiljem, kuna ma olen nii palju naernud.Ma olen hakanud rohkem suhtlema ka oma õega, ja palju lähedamaks temaga saanud ning ka mu isa kolis Eestisse nii, et loodan, et ka meie suhted muutuvad lähedasemaks.
Sellel aastal, sain ma ka teada, kes ma tegelikult olen.Ning ma sain teada, kes mu parim sõber on.Minus on siiani kohutavalt palju negatiivsust, ma ei armasta iseennast, ma ei ole endaga rahul, kuid siiski...momendil, ma olen iseenda parim sõber.Ma lihtsalt usaldan ennast ning enda päevikut kõige rohkem.Ma siiani istun enda toas.Üksinda.Kõrvaklapid peas.Ja loen, kirjutan või vaatan lage.Kuid just see mulle meeldibki, ma ei tahaks käia väljas mingite swaggeritega, chillida kaubanduskeskustes ning käia pidudel.Ma ei ole selline inimene.Ka oma perest ma olen vägagi erinev, ma olen rahulik, mind huvitavad teised asjad, kuid ma olen see, kes ma olen.
Minu kõige parem mälestus 2014 aastast on...See on pärit suvest, täpselt 14.juuni.See oli One Direction'i Where We Are tuuri kontsert.See on minu elu kõige parem moment ja mälestus.Ma mäletan seda päeva nii hästi..hommiku poole, ma ei tundnud midagi erilist, ma lihtsalt teadsin, et see juhtub.Kui me olime Areena juures, olin ma natuke elevil, kuid ma ei olnud hull..Kui me läksime treppidest ülesse oma sugulasega...mu silmad läksid märjaks..Ja kui nad lõpuks lavale tulid...mul ei lähe see päev mitte kunagi meelest.See oli liiga super, et olla tõsi..Ma mäletan, et kui ma neid nägin esimest korda ma hakkasin lihtsalt nutma ja värisesin üle keha ja karjusin, sest ma ei suutnud uskuda, et see on tõesti realsus.Ma näen neid oma silmaga...minu kahe aastane unistus on täide tulnud...Ning ma ei suuda uskuda, et see oli kuus kuud tagasi...mul on praegu pisarad silmas, kui ma sellele mõtlen.Kui ma ei kahetse seda momenti, see oli absoluutselt super!
Aastast 2015 ootan ma nii mõndagi ja ma tean, et paljud mu unistused tulevad täide ning ma väga, väga ootan seda aastat.Kindlasti loodan ma ka, et see blogi muutub ehk paremaks, mul on ideid mida muuta ning teha ja lihtsalt loodan, et 2015 tuleb veel parem kui 2014 ning ma ei suuda ära oodata :)
Minu 2014 võtab hästi kokku see video http://instagram.com/p/xRQTGVkhC-/?modal=true ning jääme ootama uusi seiklusu :)
Eelmisel aastal, olin ma sõbranna koos, me naersime, vaatasime filmi/saadet, jooksime ringi kui uus aasta algas, mängisime pudelit ja see oli üks kõige lahedam uue aasta vastu võtmine üldse.Me olime üleval kella kuueni.Me panime postreid mu seinal ja issand mee oli super.See õhtu jääb mulle vist eluks ajaks meelde ning see oli vägagi super.
Kuid sellel aastal..ma istun üksinda oma isa korteris, kuid kui aus olla siis...alguses ma olin kurb..väga kurb, aga nüüd, kui ma praegu siin istun, kuulan FOUR'i ja kirjutan seda..ma olen õnnelik.Ma olen täna puhanud, teinud seda, mis ma ise olen tahtnud, ma küpsetan varsti küpsiseid.Ma saan olla iseendaga, kuulata/vaadata seda, mida tahan.Naerda, olla see, kes ma olen ning mis siis, et ma olen üksinda ma olen kindel, et ma mäletan ka 2014 aasta lõppu.
Imeilusat uue aasta algust kõik, kes seda loevad! :)
Comments
Post a Comment