Hiljuti ma hakkasin uuesti Mr.Franta raamatut lugema ning igakord kui ma seda loen saan ma aru, mis mu elus toimub, millised inimesed meie ümber on.Ning kuna kool on üsna alguses aka 3 nädalat on läbi siis mind on see raamat eriti palju mõjutanud ning mõtlema pannud.
Kuna suhtlen põhiliselt ainult enda klassikaaslastega siis põhiliselt räägin ka enamusest nendest.Minu ümber on väga palju erinevaid inimesi..Kes on rikkad, kes on vaesemad, kes on loomingulisemad, kellel läheb koolis väga hästi, kellel mitte nii hästi, kes õpivad koguaeg, kes mitte nii väga palju. kes on sotsiaalsed, kes mitte, kes arvavad, et nad on ülimalt lahedad, aga pole tegelikult, kes arvavad, et ei ole lahedad, aga tegelikult on.
Mu esimene koolinädal oli päris, päris tore.Teine koolinädal oli üsna okei.Kolmas oli juba päris masendav, oli rohkem neid päevi, kus ma kurb olin...
Inimesed on üsna samad ning eriti pole keegi muutnud.Sõbrad on üsna samad..koolis on kõik õpetajad samad ja koolis on kõik üsna imelik ja jube.
Kuid rääkides inimestest siis tegelikult mõni inimene on muutnud...ning pigem üsna halba moodi muutunud, mis tegelikult on kohutvalt kahju..Üks päev me näiteks rääkisime inimestega rahast, teema oli üsna deep ning karm, kuid kui nüüd paari päeva eest ma sain aru, et ma pole nii väga enam kindel selles vastuses, mis mõni inimene ütles..
Koolis on olnud tegelikult üsna suur surve peal..on töid, on üsna palju kodutöid, peab olema ja tegema palju asju, kuulama, süvenema ning keskenduma...Üks põhjuseid ka, miks tuju läheb viimasel ajal koguaeg alla ongi ehk see, et koguaeg on nii palju teha, et sa lihtsalt ei suuda koguaeg naeratada...
Kuid viimasel kolmel päeval on tunda positiivsemat mõtlemist, kuna ma jõuan jällegi edasi Connori raamatuga...Loodan, et suudan seda ka edas pidi teha.Kuigi on ees üsna palju asju, mis on tulemas ning arvatavasti stressi on palju.Kuid tuleb koolis üritada rõõmus olla mingil määral ning kodus võib nutta, karjuda või lihtsalt vaikida.
Okei, kui nüüd aus olla, ma isegi ei tea, mis see postitus oli.Ma lihtsalt rääkisin, mis toimunud on, mida ma inimestest arvan ning, kuidas ma inimesi ei talu..
Kuna suhtlen põhiliselt ainult enda klassikaaslastega siis põhiliselt räägin ka enamusest nendest.Minu ümber on väga palju erinevaid inimesi..Kes on rikkad, kes on vaesemad, kes on loomingulisemad, kellel läheb koolis väga hästi, kellel mitte nii hästi, kes õpivad koguaeg, kes mitte nii väga palju. kes on sotsiaalsed, kes mitte, kes arvavad, et nad on ülimalt lahedad, aga pole tegelikult, kes arvavad, et ei ole lahedad, aga tegelikult on.
Mu esimene koolinädal oli päris, päris tore.Teine koolinädal oli üsna okei.Kolmas oli juba päris masendav, oli rohkem neid päevi, kus ma kurb olin...
Inimesed on üsna samad ning eriti pole keegi muutnud.Sõbrad on üsna samad..koolis on kõik õpetajad samad ja koolis on kõik üsna imelik ja jube.
Kuid rääkides inimestest siis tegelikult mõni inimene on muutnud...ning pigem üsna halba moodi muutunud, mis tegelikult on kohutvalt kahju..Üks päev me näiteks rääkisime inimestega rahast, teema oli üsna deep ning karm, kuid kui nüüd paari päeva eest ma sain aru, et ma pole nii väga enam kindel selles vastuses, mis mõni inimene ütles..
Koolis on olnud tegelikult üsna suur surve peal..on töid, on üsna palju kodutöid, peab olema ja tegema palju asju, kuulama, süvenema ning keskenduma...Üks põhjuseid ka, miks tuju läheb viimasel ajal koguaeg alla ongi ehk see, et koguaeg on nii palju teha, et sa lihtsalt ei suuda koguaeg naeratada...
Kuid viimasel kolmel päeval on tunda positiivsemat mõtlemist, kuna ma jõuan jällegi edasi Connori raamatuga...Loodan, et suudan seda ka edas pidi teha.Kuigi on ees üsna palju asju, mis on tulemas ning arvatavasti stressi on palju.Kuid tuleb koolis üritada rõõmus olla mingil määral ning kodus võib nutta, karjuda või lihtsalt vaikida.
Okei, kui nüüd aus olla, ma isegi ei tea, mis see postitus oli.Ma lihtsalt rääkisin, mis toimunud on, mida ma inimestest arvan ning, kuidas ma inimesi ei talu..
Comments
Post a Comment