Aasta algus

2016....esimesed kaks päeva olid väga head, kuid sealt edasi...oeh.Ning kui veel kool hakkas läksid asjad veel rohkem puusse...

Kuna olen 9'nda klassis siis tean, et tööd on rohkem, eriti kuna on eksamid ning sissetulemiskatsed tulemas.Ütleme nii, et  tugevaks jääda on raske.Olen inimene, kes laseb end üsna kergelt mõjutada ning kogu see stress ja tempo...Juba näiteks esimesel nädal koolis oli kodutöid palju ja stress hakkas tulema...Matemaatikat otsustasin süvenumalt õppima hakata ehk see tähendas seda, et läksin kooli raamatukokku ning võtsin 6'ndast klassist nii palju õpikuid kui sain.Sain endale ka kaks teistsugust raamatut õppimiseks, tänud kooli raamatukogu hoidjale :) Valikeksamiks otsustasin valida siiski Inglise keele, kuna mul on tunne, et just see on minule sobiv.Ning tänu sellele olen juba hakanud suuresti selleks õppima.Kuna kohe esimesel nädalal tegime proovieksami läbi ning kuna soovin rohkem valmistada vms siis mu kallis õpetaja paljundab mulle pidevalt lehti.Ehk esimene nädal...vägagi kiire ning tänu selle veetsin ma enda eelmise nädala reede 19-00 õppides.Mind on hakanud ja kohutavalt katsed hirmutama...tihti sellele mõeldes ma lõpetan nuttes, halvas tujus ning ma tahan kõiges alla anda...õnneks on olemas mõningad sõbrad.

Millegi pärast on mul tunne, et selle (kooli)aasta lõpetan teistsuguste inimestega kui olen siiani koos olnud.Mõnest inimesest ma kasvan iga päevaga järjest rohkem lahku...mul on tunne, et pole enam oluline, kes ma olin/olen.Üritan teha asju, et asju paremaks muuta, aga vist mitte..Ehk..jah.See on elu.Kuid on ka teisi.Oma ühe klassivennaga olen palju rohkem suhtlema hakanud.Mis siis, et me iga päev eri arvamustel olema siis meil on siiski koos tohutult naljakas ning tore ning ma naudin seda sõprust.Ka üks mu klassiõde, kellega tunnen end vägagi lähedasena.Meie sõprus on olnud kokku-lahku, kuid ta on üks ainukesi inimesi, kellega võin kõigest rääkida.Teine klassivend hoiab mu enesekindlust üleval ning teeb mulle väga tihti komplimente, mille üle tegelikult olen super tänulik, sest neid on tegelikult ju tore kuulda (Pean siia ka mainima, et mu klassi klassiõde Kätlin saatis mulle see nädal ühe ülimalt armsa ja pika teksti, mis ta minust arvab.Tean, et kui tuju halvaks läheb siis loen seda ning tänu sulle ma seda siia praegu kirjutangi ;)) Sandra on siiani mu kõrval, hetkel meie viimane vestlus teema on HSM, sest sellel täitus 10.aastat ning me oleme mõlemad täiega obsessed ja saadame snapis videoid, kus laulame neid laule.Kuid ma ütles, et "Don't take life too seriously" ;)

On ka teisi sõpru, kellega suhted on...nii ja naa.Suhtlus on okei, kuid kas see ka püsima jääb..no loodame parimat.

Ka kodus on üsna keeruline olnud...Ütleme nii, et saan teha oma toas ühte asja-kas arvuti või radiaator.Ütleme nii, et päeval on üldiselt alati arvuti ning siis ma külmun ning öösel on radiaator :d Ka sooja vett meil põhimõtteliselt pole...ning kuna eelmine nädal sai mu vanaisa üsna pahaseks mu peale mingil põhjusel siis praegu igakord kui ma pesemas tahan käia..sõidan ma ema juurde..Jamh.Lahe.Ka breketite ja selle maksmisega on üsna keeruline ning mu isal on tänu selle väga keeruline, kuna see ei ole odav lõbu ehk üritan ise säästa ning aidata tal seda kõike maksta.Ning tänu koolile on vaja koguaeg, midagi maksta..Siin on ka kõigil probleeme, kõik saavad asjadest valesti aru ja siis seda kära on mu ümber nii palju, et ütleme nii, et kõrvaklapid on mu parimad sõbrad :d

Teine postitus sel aastal on üsna sügava mõtteline, mingil määral, aga no see on praegu toimunud mu elus.Üritan jääda enda graafiku juurde ja siiski iga Pühapäev postitada :)