Head aega 2016 ja tere 2017!

Kuna olen juba kaks aastat kirjutanud enda aastat siis mõtlesin, et ei saa ka kolmandat mitte unustada.

Minul on isiklikult hea meel, et 2016 läbi saab, sest selja taga on olnud üsna masendav aasta...

Kui 2015 oli väga rõõmus aasta siis ehk oligi aeg natuke kurvemaks aastaks. Ma olin vãga negatiivne enese ja asjade suhtes, aga tänu paarile inimesele eriti Sandrale sain sellest üle. Ma isegi ei oska midagi väga iseloomustavat öelda selle aasta kohta...on kiire olnud ja palju asju on selja taga.

Kõige uhkem asi selles aastas on põhikooli lõpp kindlasti. See oli üks elu olulisemaid/tähtsamaid pãevi. Üks suur samm elust on tehtud ja olen selle üle uhke. Ka uues koolis sai teed alustatud ehk uued algused. Kuna neli kuud on seal käidud siis peaks olema asjas kindel, mis toimub, eks? Aga ma ei tea, kas olen..ma tunnistan, et koolist mulje on muutunud väga palju ja seda tänu just inimestele, kellega olen suhtlema hakanud. Alguses ma realselt nutsin, et seal käin ja peale kooli oli nii suur kergendus tunne, et oioi. Nüüd olen jõudnud sinna, kus tean, et see on kool, kus lihtsalt käin ja nii on. Ma otseselt ei oota kooli, et oi näen sõpru, aga neid nähes on hea tunne...ma siiani mõtlen kooli vahetusele, aga eks aeg näitab, mis tegelikult toimuma hakkab.

Mis veel mu elus toimus 2016...kuidagi nii kiiresti on see aasta läbi saanud...suvel käisin realselt tööl, käisin ka merepäevadel vabatahtlikuks, mis on mu aasta parim mälestust vist, ka klassiga sai Venemaal käidud, paar Rootsi ja Soome reisi ning no reiside poolest on üsna rahulik olnud. Üldse on olnud selline rahulik aasta olnud selles suhtes, ei midagi erilist, ei mingeid suuri üritusi.

Nagu ikka tuleb ka sõpru mainida. Sellel aastal on kuidagi eriti keeruline nendega olnud. Põhikooli lõpu poole sain teada igast asju, kuidas nii nimetatud sõbrad tegelikult igast halba selja taga räägivad ja, mis nad tegelikult minust arvavad...ehk sealt kadusid enamused. Suvel suhtlesin paar inimesega, suve lõpus saatis põhimõtteliselt vana parim sõber ka pikalt...oii kui tore. Alles oli jäänud ainult Sandra ning nii oligi pikka aega. Ta oli ainuke inimene. Alati toetas, alati oli olemas, temaga oli väga lõbus ja lihtsalt she is the best thing in my life. Koolis hakkas ka sõpru imekombel tulema. Pean ka nimeliselt ära mainima, et Ronald...ta on teinud kõik asjad paremaks. Ta on nii positiivne, rõõmus, hooliv ja armas inimene. Ilma temata kohe ei kujutakski ette seda kooli ja üldse enda elu hetkel...Nemad kaks ongi need kaks tõelist sõpra mu elus. Ka Kätlin on siiani minu elus, ta on mu isiklik psühholoog...talle saab rääkida asjadest, mida teistele ei saa ja ta lihtsalt mõistab ja aitab alati.

Ning naljakas on ka vaadata, kuidas ajad muutuvad ja plaanid muutuvad ja asjad muutuvad...2014 üksinda isa korteris/õega koos, 2015 Sandra juures niisama, 2016 olen üldse Soomes, Nokias koos Sandra isa perega, meid on kokku 7 ning wow...

2017 tahakski rohkem iseendaga tegeleda. Mul on nii mõnigi plaan ja eesmärk. Kindlasti tahaks leida tee enese armastuse ja positiivsuse poole. Üritan ka väga oma perega rohkem suhelda, kuna see, mis see aasta toimus...see oli lihtsalt masendav. Ehk siis loodan kindlasti rohkem suhelda ja suhteid parandada!

Head uut aastat kõigile ja loodan, et tuleb üks imeline aasta!