Selle kirjutamise idee andis mulle Kätlin, kui kurtsin talle, et ma ei oska mitte millestki kirjutada...Ma mõtlesin sellele veidi ning tegelikult on see üks väga hea teema, millest kirjutada...äkki see tõesti aitab kedagi veel.
See mõte uuest koolist oli hirmutav. Tutvudes oma uue klassiga sain ma esimese kahe päevaga aru, et siin pean jääma 100% iseendaks ja teadma, mida ma tahan. Minu klass oli minust täiesti teistsugune...Peod, alko jne. Minu klass kolmeks aastaks...ja siis olen mina...nende suhtes täielik nohik..Mind ei huvita kuskil pidudel käimine, pidev joomine, vaid...ma rohkem mõtlen enda tulevikule ja tahan asju hästi teha..ma olen selline rahulik...
Mida teha? Kas anda alla enda soovidele ja minna kaasa teiste maailmaga? Kas minna teistega kaasa, et saada sõpru ja olla lahe? Jääda endale kindlaks? Jääda endale kindlaks ja olla ignoreeritud? Valikuid on tegelikult veel ja veel ning asju, mis võiks juhtuda on veel rohkem.
Mina vist otsustasin lihtsalt eksisteerida. Seda ma teadsin, et juua ma ei taha ning kõike seda ma vihkan nii, et selles ma olin kindel. Ma mõtlesin, et kui keegi minuga rääkima tuleb siis wow. Õnneks minuga isegi tuldi rääkima... Esimese sõbra sain isegi üsna ruttu ning tänu sellele, et kehalises me rääkisime kui väga me vihkame seda...Inimestega tuli suhteid juurde, alguses oli kõik okei, kuid mõne aja pärast ma hakkasin tähele panema, kuidas jutu sisse hakkasid tulema peole minekud jne. Ma ütlesin neile ära, kuid mis tegelikult on väga vale tegu nüüd mõeldes...ma mõtlesin lolle vabandusi välja, et mitte minna kuigi..ma oleksin võinud lihtsalt öelda, et ei ma ei tee seda. Kuid siiski minus oli mingi hirm, et arvatakse minust imelikult. Kuid nüüd ma olen juba selles osas muutnud, sest ütlengi välja, et "Ei, pole minu jaoks. Mõtetu ajaviide"
Kõige rohkem hakkasid asjad muutuma kui ma sain paraleelklassist sõbra...mis muideks oli veel randomim, kui kehalise tund..Nimelt ta kiusas teist inimest, ma ütlesin, et ta on kuri, ta pani mulle jääd särgi sisse ja...nüüd me oleme väga, väga head sõbrad...Ehk teate sõprade leidmine ei pea olema super raske või keeruline, vahest võib see ka väga random olla. Igaljuhul ka tema käib pidudel, aga ta on selline, kes vahest pidutseb. Harva, kui on väga pingeline aeg siis, Igaljuhul..ta sai aru sellest, et ma ei taha juua ja ei ta ei suru mulle seda peale, ehk..ma olen temaga see, kes tegelikult olengi... Kuna koos olles meil on kõik väga rahulik ja naljakas siis ma sain tänu temaga suheldes aru, et tõeline sõber naudib igasuguseid hetki sinuga ja ei tiri sind kuskile, kuhu sa ei taha minna.
On ka tüdrukuid, kes joovad...ofc põhimõtteliselt kõik. Mõni vihjab, et oh läheks kuskile, mõni väga kutsub sind kuskile asju tegema, mõni lihtsalt räägib, kuidas ta jõi vms. Ja....mind hakati kutsuma/peale käima, et oh lähme ja teeme...Ma olen siiani suutnud kindlaks jääda endale, sest ma tean, et mind ei huvita see...Ma tean, et ma ei taha olla täis või, et ma ei näe selles kasu enda jaoks. Ja usun, et see ongi kõige olulisem.
Sa peaad iseendale kindalks jääma. Sa pead teadma, mida sa tahad ja, mida sa ei taha. Sa peadki lihtsalt mõtlema, et mis oleks õige. Loomulikult peab proovima ka muid asju ja elus katsetama jms, aga ei tasu liiga hulluks ka minna, eks? Ja usun, et ei tohiks ka mõelda sellele, mida teised sinust arvavad...Kui nad on su sõbrad, siis neid ei huvita, milline sa oled. Te leiate alati mingi ühise tegevuse. (omast kogemusest ;))
Kui ma praegu mõtlen tagasi sellele ajale kui ma läksin kooli ja kui ma mõtlen praegusele ajale siis ma ei oleks osanud ise ka arvata, et asjad sellise pöörde võtatavad, Ma olen uhke enda üle, et olen suutnud endale kindlaks jääda ńing see, et enda kõrvale nii toetavad sõbrad olen saanud...Oehh, ma olen tõesti palju, palju õnnelikum kui ma olin ennem ning ma olen ise ka väga üllatunud kui aus olla, sest kohe alguses mõtlesin ma kooli vahetusele..I mean ma mõtlesin selle ka veel hiljuti, kuid hetkel olen ma selles mõtte maailma, kus ma mõtlen, et äkki ma kannatan selle aasta vähemalt ära. Tasa ja targu. Ehk kõige olulisem asi, mida ma õppisin selle aja jooksul oligi see, et ma sain aru, kes on lihtsalt sõbrad ja, kes on tõelised sõbrad...ning ma sain aru, et kui su kõrval on sõbrad siis sa ei jää hätta..mitte kunagi :)
See mõte uuest koolist oli hirmutav. Tutvudes oma uue klassiga sain ma esimese kahe päevaga aru, et siin pean jääma 100% iseendaks ja teadma, mida ma tahan. Minu klass oli minust täiesti teistsugune...Peod, alko jne. Minu klass kolmeks aastaks...ja siis olen mina...nende suhtes täielik nohik..Mind ei huvita kuskil pidudel käimine, pidev joomine, vaid...ma rohkem mõtlen enda tulevikule ja tahan asju hästi teha..ma olen selline rahulik...
Mida teha? Kas anda alla enda soovidele ja minna kaasa teiste maailmaga? Kas minna teistega kaasa, et saada sõpru ja olla lahe? Jääda endale kindlaks? Jääda endale kindlaks ja olla ignoreeritud? Valikuid on tegelikult veel ja veel ning asju, mis võiks juhtuda on veel rohkem.
Mina vist otsustasin lihtsalt eksisteerida. Seda ma teadsin, et juua ma ei taha ning kõike seda ma vihkan nii, et selles ma olin kindel. Ma mõtlesin, et kui keegi minuga rääkima tuleb siis wow. Õnneks minuga isegi tuldi rääkima... Esimese sõbra sain isegi üsna ruttu ning tänu sellele, et kehalises me rääkisime kui väga me vihkame seda...Inimestega tuli suhteid juurde, alguses oli kõik okei, kuid mõne aja pärast ma hakkasin tähele panema, kuidas jutu sisse hakkasid tulema peole minekud jne. Ma ütlesin neile ära, kuid mis tegelikult on väga vale tegu nüüd mõeldes...ma mõtlesin lolle vabandusi välja, et mitte minna kuigi..ma oleksin võinud lihtsalt öelda, et ei ma ei tee seda. Kuid siiski minus oli mingi hirm, et arvatakse minust imelikult. Kuid nüüd ma olen juba selles osas muutnud, sest ütlengi välja, et "Ei, pole minu jaoks. Mõtetu ajaviide"
Kõige rohkem hakkasid asjad muutuma kui ma sain paraleelklassist sõbra...mis muideks oli veel randomim, kui kehalise tund..Nimelt ta kiusas teist inimest, ma ütlesin, et ta on kuri, ta pani mulle jääd särgi sisse ja...nüüd me oleme väga, väga head sõbrad...Ehk teate sõprade leidmine ei pea olema super raske või keeruline, vahest võib see ka väga random olla. Igaljuhul ka tema käib pidudel, aga ta on selline, kes vahest pidutseb. Harva, kui on väga pingeline aeg siis, Igaljuhul..ta sai aru sellest, et ma ei taha juua ja ei ta ei suru mulle seda peale, ehk..ma olen temaga see, kes tegelikult olengi... Kuna koos olles meil on kõik väga rahulik ja naljakas siis ma sain tänu temaga suheldes aru, et tõeline sõber naudib igasuguseid hetki sinuga ja ei tiri sind kuskile, kuhu sa ei taha minna.
On ka tüdrukuid, kes joovad...ofc põhimõtteliselt kõik. Mõni vihjab, et oh läheks kuskile, mõni väga kutsub sind kuskile asju tegema, mõni lihtsalt räägib, kuidas ta jõi vms. Ja....mind hakati kutsuma/peale käima, et oh lähme ja teeme...Ma olen siiani suutnud kindlaks jääda endale, sest ma tean, et mind ei huvita see...Ma tean, et ma ei taha olla täis või, et ma ei näe selles kasu enda jaoks. Ja usun, et see ongi kõige olulisem.
Sa peaad iseendale kindalks jääma. Sa pead teadma, mida sa tahad ja, mida sa ei taha. Sa peadki lihtsalt mõtlema, et mis oleks õige. Loomulikult peab proovima ka muid asju ja elus katsetama jms, aga ei tasu liiga hulluks ka minna, eks? Ja usun, et ei tohiks ka mõelda sellele, mida teised sinust arvavad...Kui nad on su sõbrad, siis neid ei huvita, milline sa oled. Te leiate alati mingi ühise tegevuse. (omast kogemusest ;))
Kui ma praegu mõtlen tagasi sellele ajale kui ma läksin kooli ja kui ma mõtlen praegusele ajale siis ma ei oleks osanud ise ka arvata, et asjad sellise pöörde võtatavad, Ma olen uhke enda üle, et olen suutnud endale kindlaks jääda ńing see, et enda kõrvale nii toetavad sõbrad olen saanud...Oehh, ma olen tõesti palju, palju õnnelikum kui ma olin ennem ning ma olen ise ka väga üllatunud kui aus olla, sest kohe alguses mõtlesin ma kooli vahetusele..I mean ma mõtlesin selle ka veel hiljuti, kuid hetkel olen ma selles mõtte maailma, kus ma mõtlen, et äkki ma kannatan selle aasta vähemalt ära. Tasa ja targu. Ehk kõige olulisem asi, mida ma õppisin selle aja jooksul oligi see, et ma sain aru, kes on lihtsalt sõbrad ja, kes on tõelised sõbrad...ning ma sain aru, et kui su kõrval on sõbrad siis sa ei jää hätta..mitte kunagi :)
Comments
Post a Comment