Üks asi, milles ma jube hea olen on...ära kadumine.. Ma teen ja teen ja teen ja siis läheb mingi suur osa veits errorisse minus ja ma kaon. See juhtus ka jälle mu blogiga.
Suve lõpus mul oli nii palju ideid, millest kirjutada. Võtsin aja maha ning kirjutasin. Mul oli hästi palju mustandeid ja siis tuli fully kool peale ning ma unustasin kõik asjad ära. No kõik asjad ära. Blogi oli nagu unustatud. Isegi oma sünnipäeva postitust sündis mul kuidagi ennast sundides ühel õhtul kui Karl mängis arvutis.
Mis siis toimunud on? Kooliga on palju raskem. Tegemist on rohkem + uurimistöö. Ehk sinna kulub üks ilus osa mu ajast. Kuigi ma mõtlen, et kui ma õpiks samamoodi nagu ma eelmine aasta tegin ma oleksin realselt surnud, sest see aasta olen ma enda ritma väga lõdvaks lastnud. Käib ja teeb nii, kuidas jõuab. Olen endale lubanud ka palju puhkust.
Pere asjad on nagu on, need pole mul vist kunagi päris korras olnud ega saa ka päris korda. Aga sellele me ei süvene, hetkel on kõik oki.
Sõbrad, tuttavad ja sellised asjad on kõik täitsa okei, kui ma viitsiksin veidike rohkem aega pühenduda inimestele. Aga mina olen inimeste jaoks olemas, nemad on minu jaoks olemas nii, et kõik on väga korras ja tore. Toetavamaid sõpru annab soovida!
Hetkel on vaja üks suur, suur otsus ka ära teha, kuid ma lükkan seda muudkui edasi ja edasi ehk vaatab, millal see asi otsustatud saab. Kui seda suurt mure koormat poleks, oleks kõik tõsiselt suurepärane mu elus. Aga üritame vähem vinguda ning everything WILL be okay!
Suve lõpus mul oli nii palju ideid, millest kirjutada. Võtsin aja maha ning kirjutasin. Mul oli hästi palju mustandeid ja siis tuli fully kool peale ning ma unustasin kõik asjad ära. No kõik asjad ära. Blogi oli nagu unustatud. Isegi oma sünnipäeva postitust sündis mul kuidagi ennast sundides ühel õhtul kui Karl mängis arvutis.
Mis siis toimunud on? Kooliga on palju raskem. Tegemist on rohkem + uurimistöö. Ehk sinna kulub üks ilus osa mu ajast. Kuigi ma mõtlen, et kui ma õpiks samamoodi nagu ma eelmine aasta tegin ma oleksin realselt surnud, sest see aasta olen ma enda ritma väga lõdvaks lastnud. Käib ja teeb nii, kuidas jõuab. Olen endale lubanud ka palju puhkust.
Pere asjad on nagu on, need pole mul vist kunagi päris korras olnud ega saa ka päris korda. Aga sellele me ei süvene, hetkel on kõik oki.
Sõbrad, tuttavad ja sellised asjad on kõik täitsa okei, kui ma viitsiksin veidike rohkem aega pühenduda inimestele. Aga mina olen inimeste jaoks olemas, nemad on minu jaoks olemas nii, et kõik on väga korras ja tore. Toetavamaid sõpru annab soovida!
Hetkel on vaja üks suur, suur otsus ka ära teha, kuid ma lükkan seda muudkui edasi ja edasi ehk vaatab, millal see asi otsustatud saab. Kui seda suurt mure koormat poleks, oleks kõik tõsiselt suurepärane mu elus. Aga üritame vähem vinguda ning everything WILL be okay!
Comments
Post a Comment