Me teame, et Kelly ei suuda ju paigal püsida...no siis ammu olin ma otsutanud, et kui tuleb jälle Nike jooks, lähen ma sinna. Tööl otsiti ka inimesi, kes saaks eriüritusele tulla, miks mitte I am in. Ja siis kooli alguses sain ma teada, et oi need on samal päeval. Oih.
Tõusin kell 7. Panin end rahulikult valmis. Healthy hommikusöök + roheline tee. Videod. Meik. Tegin smuuti kooli jaoks ning lõikasin ka oma aia õunu. Kui ma omadega valmis olin, läksin ma rongi peale, kus nägin enda klassiõde, keda ma polnud terve suvi näinud, eeehk see oli üsna hea, et me nii kokku sattusime, kuigi ma olin arvestanud, et lähen üksi kooli. Läksime siis Nõmmel maha ning jalutasime kooli.
Kool algas klassijuhataja tunniga ning Kellyl väga hea tujuga, mida aeg edasi seda halvemaks see tuju vist läks...inimestest aru saamine on jube keeruline...nii, et esimest korda sel aastal, hahaha ehk siis selle 5 päeva jooksul olin ma täiesti tuim. Kuid...enne viimast tundi, tuli mu tuju isegi tagasi, ehk amaaazing. Peale kooli sattusin S'iga kokku. Pidime koos Vambolasse jalutama, kuid kuna bussini oli aega ning ta ainuke inimene, kes on nõus kõndima. Ja siis sealt veel ühe peatuse edasi ning siis me seisime seal ning arutasime, et me oleks võinud otse Nõmmele kõndida...siis sõitis buss ette ja me nägime kui täis see oli...nop, me ei tahtnud selle peale minna ehk me otsustasime siiski hoopis Nõmmele jalutada. Tee peal oli...hea vestlus if I can say so. Nagu nii mõnigi asi, mida oli ehk vaja arutada, sai ära arutatud ning selgeks tehtud ja...välja selgitatud ja kõikekõike. Kuid see väga pleasant jalutuskäik. Käisime ka koos poes ning siis tirisin ta veel endaga raamatukokku ka kaasa :d Ta saatis isegi mu ka rongile. Kallid ning ma sõitsin koju.
Kodus tegin endale süüa, rääkisin vanaemaga, kirjutasin ühe blogipostituse valmis ja lihtsalt istusin :d Siis oli aeg linna sõita ning jooksma minna. Sain R'iga kokku, kes oli mu jooksu kaaslane. Läksime siis oma stardikoridori ningggg siis hakkaski jooks peale. Noo ütleme nii, et see oli päris raske. Kuna R otsustas vahepeal ikka no kiiresti joosta ning siis ma ei teagi üksteise kiusamiseks või tahtsime ette poole saada, aga terve jooksu vältel me panime selliseid spurte, et ma ise ka ei usu. Viimased 1,5km oli surm..see tahtmine ära surra oli laes :d Kuid R oli mingi most amazing supporter üldse. Sealt tuli sellist pushimist ja motivatsiooni ja tuge, et woah...ning somehow tuli isegi lõpuspurt ning finižis me olimegi. Ohmy, I think I couldn't have done it without him ning pärast tuli välja, et tegin ka iseenda rekordajaga selle jooksu, ehk yeeesssss realselt see tegi nii õnnelikuks. Hugs, sweaty selfie ning me läksime oma kodudesse. "Mulle nii meeldib, et sa lõpus pushisid, seda oli su näost näha"
Kodus käisin ka ühe väga kiire dušsi all, ruttu uus meik näkku, uued riided, kiire snäkk ning ma kõndisin rongi peale, et tööle minna. Nimelt pidin 23'st-05'ni tööl olema. Baaris. Föpp'iga seoses. Ütleme nii, et juba need ettevalmistused olid päris kiired nii, et me seal siblisime kõik ringi kuni viimase hetkeni. Vahepeal käis ka mu õde sealt läbi nii, et rääkisime juttu ja värki.
Ja siis hakkas möll peale. Ütleme nii, et aja taju kadus täielikult ära. Koguaeg käed käisid, kokteilid valmisid. Alguses olid minu ülesanneteks: viina kokteil, skinny bitch ning rummkoolaga, kuid lõpuks telliti nii palju gin & tonic'ut, et ma tegin ka neid. Ehk koguaeg midagi toimus. Väga palju suhtlemist, naeratamist, kokteilide tegemist, alkoholi. Pudelite seadmist ja kõikekõikekõike. Muusika mänigs, inimesed tantsisid ja olid tipsy'd. Ja siis järsku oligi see kõik läbi...
Siis tuli üks suur koristamise periood, aga...see kogemus oli nii suurepärane. Mulle realselt täiega meeldis neid kokteile seal teha ja kogu see vibe. Polnudki aru saada, et kui sa lõpuks lõpetasid oli kell kuskil 5. Kuna tegevust koguaeg oli siis ei tekkinud seda hetke, et mis ma nüüd teen või ugh kaua veel. Ning realselt mul pole sõnu, kui amazing see kõik oli...niiiii lahe!
Koju tulin ka enda ülemuse ning ühe ta sõbraga ja nad mõlemad on nii chillid ja tegime koos nalja ning kui sa ikka kuuled, kuidas su ülemus ütleb sulle, et vaata, et sa kuskile ei kao, sa oled end nii mõneski asjas selle pisike aja jooksul juba tõestanud siis...well it's pretty effing good thing to hear. Ja kui nad mõlemad ütlesid "Mine puhka end korralikult välja. Tsauu" Oehhh, teate ma jõudsin kuskil 6:20 koju suurim naeratus näol lihtsalt.
Kui sa teed oma elus seda, mida sa armastad siis ei tundu ükski päev tööna :)
Tõusin kell 7. Panin end rahulikult valmis. Healthy hommikusöök + roheline tee. Videod. Meik. Tegin smuuti kooli jaoks ning lõikasin ka oma aia õunu. Kui ma omadega valmis olin, läksin ma rongi peale, kus nägin enda klassiõde, keda ma polnud terve suvi näinud, eeehk see oli üsna hea, et me nii kokku sattusime, kuigi ma olin arvestanud, et lähen üksi kooli. Läksime siis Nõmmel maha ning jalutasime kooli.
Kool algas klassijuhataja tunniga ning Kellyl väga hea tujuga, mida aeg edasi seda halvemaks see tuju vist läks...inimestest aru saamine on jube keeruline...nii, et esimest korda sel aastal, hahaha ehk siis selle 5 päeva jooksul olin ma täiesti tuim. Kuid...enne viimast tundi, tuli mu tuju isegi tagasi, ehk amaaazing. Peale kooli sattusin S'iga kokku. Pidime koos Vambolasse jalutama, kuid kuna bussini oli aega ning ta ainuke inimene, kes on nõus kõndima. Ja siis sealt veel ühe peatuse edasi ning siis me seisime seal ning arutasime, et me oleks võinud otse Nõmmele kõndida...siis sõitis buss ette ja me nägime kui täis see oli...nop, me ei tahtnud selle peale minna ehk me otsustasime siiski hoopis Nõmmele jalutada. Tee peal oli...hea vestlus if I can say so. Nagu nii mõnigi asi, mida oli ehk vaja arutada, sai ära arutatud ning selgeks tehtud ja...välja selgitatud ja kõikekõike. Kuid see väga pleasant jalutuskäik. Käisime ka koos poes ning siis tirisin ta veel endaga raamatukokku ka kaasa :d Ta saatis isegi mu ka rongile. Kallid ning ma sõitsin koju.
Kodus tegin endale süüa, rääkisin vanaemaga, kirjutasin ühe blogipostituse valmis ja lihtsalt istusin :d Siis oli aeg linna sõita ning jooksma minna. Sain R'iga kokku, kes oli mu jooksu kaaslane. Läksime siis oma stardikoridori ningggg siis hakkaski jooks peale. Noo ütleme nii, et see oli päris raske. Kuna R otsustas vahepeal ikka no kiiresti joosta ning siis ma ei teagi üksteise kiusamiseks või tahtsime ette poole saada, aga terve jooksu vältel me panime selliseid spurte, et ma ise ka ei usu. Viimased 1,5km oli surm..see tahtmine ära surra oli laes :d Kuid R oli mingi most amazing supporter üldse. Sealt tuli sellist pushimist ja motivatsiooni ja tuge, et woah...ning somehow tuli isegi lõpuspurt ning finižis me olimegi. Ohmy, I think I couldn't have done it without him ning pärast tuli välja, et tegin ka iseenda rekordajaga selle jooksu, ehk yeeesssss realselt see tegi nii õnnelikuks. Hugs, sweaty selfie ning me läksime oma kodudesse. "Mulle nii meeldib, et sa lõpus pushisid, seda oli su näost näha"
Kodus käisin ka ühe väga kiire dušsi all, ruttu uus meik näkku, uued riided, kiire snäkk ning ma kõndisin rongi peale, et tööle minna. Nimelt pidin 23'st-05'ni tööl olema. Baaris. Föpp'iga seoses. Ütleme nii, et juba need ettevalmistused olid päris kiired nii, et me seal siblisime kõik ringi kuni viimase hetkeni. Vahepeal käis ka mu õde sealt läbi nii, et rääkisime juttu ja värki.
Ja siis hakkas möll peale. Ütleme nii, et aja taju kadus täielikult ära. Koguaeg käed käisid, kokteilid valmisid. Alguses olid minu ülesanneteks: viina kokteil, skinny bitch ning rummkoolaga, kuid lõpuks telliti nii palju gin & tonic'ut, et ma tegin ka neid. Ehk koguaeg midagi toimus. Väga palju suhtlemist, naeratamist, kokteilide tegemist, alkoholi. Pudelite seadmist ja kõikekõikekõike. Muusika mänigs, inimesed tantsisid ja olid tipsy'd. Ja siis järsku oligi see kõik läbi...
Siis tuli üks suur koristamise periood, aga...see kogemus oli nii suurepärane. Mulle realselt täiega meeldis neid kokteile seal teha ja kogu see vibe. Polnudki aru saada, et kui sa lõpuks lõpetasid oli kell kuskil 5. Kuna tegevust koguaeg oli siis ei tekkinud seda hetke, et mis ma nüüd teen või ugh kaua veel. Ning realselt mul pole sõnu, kui amazing see kõik oli...niiiii lahe!
Koju tulin ka enda ülemuse ning ühe ta sõbraga ja nad mõlemad on nii chillid ja tegime koos nalja ning kui sa ikka kuuled, kuidas su ülemus ütleb sulle, et vaata, et sa kuskile ei kao, sa oled end nii mõneski asjas selle pisike aja jooksul juba tõestanud siis...well it's pretty effing good thing to hear. Ja kui nad mõlemad ütlesid "Mine puhka end korralikult välja. Tsauu" Oehhh, teate ma jõudsin kuskil 6:20 koju suurim naeratus näol lihtsalt.
Kui sa teed oma elus seda, mida sa armastad siis ei tundu ükski päev tööna :)
Comments
Post a Comment