Esmaspäeva hommik algas sellega, et ma olin jälle anxious ning I was not fine with that...Ehk ma lülitasin telefoni välja, panin arvutilt kõik notificationid maha ning otsustasin terve päev olla omaette ning teha asju, mis lihtsalt ette satuvad kui nii võib öelda. Tegin endale ühe hea ning toitva hommikusöögi, millele järgnes lõpuks!! mu riidekpai koristus (ma ei oskaaaa seda korras hoida, how do people to that??), koristasin ka oma meigikotid ära eehk viskasin väga palju asju ära. Kui mu tuba juba parem välja nägi, otsustasin ma võtta raamatu, tassi teed ning lugeda..Also päeva muusikas oli 1D, because...they always help :)
Teisipäev oli üks väga huvitav päev, also sometimes I wonder do certain people read my blog...Kuid hommikul peale pesu tuldi mulle kinda üllatusena kohe külla...tegin meile hommikusöögi, cuz that's who I am ning selle järgnes kahe filmi vaatamine noh nii without the real plan, kuid it all was...really decent. Käisin ka toidupoes ning siis tulin koju ja tegin süüa ning realizisin, et ma olen jube õnnelik...ma lihtsalt nautisin seda kõike ning peale seda...kuigi jah ma plaanisin kooli jõuda ning kuhu veel, aga at the end of the day...I just had some really chill time. Ehk õhtul...ma olin söönud väga healthylt, ma isegi õppisin kuskil 2h ning ma avastasin end õnnelikuna...Õhtul avasin endale veinipudeli, vaatasin filme, võtsin endale snäkid, tegin maski....See päev oli realselt üks sellistest päevadest, kus asjad lihtsalt juhtusid ning kõik juhtus nii, kuidas pidi ning at the end of the day...ma leidsin end õnnelikuna...I guess ma olin kaua oodanud sellist päeva...või siis ma ei teadnud, kui väga mul sellist päeva vaja on...
Let's say peale seda mu vabal nädal, hakkasid kuidagi asjad toimunud ja ma olingi väsinud ja tegin igast asju...i mean movie night'id, kool isegi 3ks tunniks, õega koos olek, sõbrannaga catch up...idk how things felt...anxious a bit ning also sain ka oma parima sõbraga vist asjad nagu realselt niii väga ära räägitud, et ma pole kunagi rohkem armastust tundnud ta vastu..as cringe as it sounds. Ka istumised ja juttu rääkimised, kuidagi realselt palju armastust.
Ugghhhh siit tulevad nüüd kõik viha emotsioonid. See hetk, kui sa võtad end kokku ja elad oma elu, käid kohtades, saad inimestega kokku ja käid ka koolis ning...sa niigi pole maganud korralikult 4 päeva...ja sa lähed kooli...tõused veel varem hommikul, et õppida...ja...sa kiirustades jõuad kooli ning sulle öeldakse, et "Emn, meil on 2 vaba tundi" egh...lähed siis tagasi kooli üheks tunniks...ja boom sul on veel üks vaba tundi...sellised päevad realselt frustreerivad mind...on esimene super päikseline päev ja siis...no lihtsalt passid...ma tahaaks lihtsalt käia ja nautida...ja olla ja elada, is it too much to ask?
Ma põgenen oma elu eest...nagu mdea kõikide asjade eest...ma otsin koguaeg kuhu minna ja, mida teha ja ma otsin lihtsalt sellist vaheldust oma elust, et ...oeehhhh ennast tüütub ka ära, et ma koguaeg otsin mingit seiklust...selline kevadväsimus on lihtsalt...mitte midagi ei jaksa teha...üks samm ja juba higi on üleval ja uni on. Kuid alsoooo on samas just mingi motivatsiooni hetk, et ma käin ja tahan teha...selline tunne on nagu tahaks midagi muuta ning lihtsalt olla see tõeline mina, kes käib naeratades ringi ja nautdb asju, mis ta teeb eeehkkk lez just do it!
Et siiis jaaaaaa, mingi elu update yet again...peale kahte nädalat väga down time'i ja anxietyt, ma tunnen päevast-päeva, kuidas ma tegelikult olen õnnelik nagu yea alati toimub midagi, aga enam lihtsalt ei viitsi süvenda sellele ning ma olen, kuidagi nii väga aru saanud, kui palju mulle need õiged inimesed juurde annavad. Pole oluline, et sul on neid palju, oluline on see, et sul on need õiged inimesed, kes tõestiiiii hoolivad. Love you lots guys!
Teisipäev oli üks väga huvitav päev, also sometimes I wonder do certain people read my blog...Kuid hommikul peale pesu tuldi mulle kinda üllatusena kohe külla...tegin meile hommikusöögi, cuz that's who I am ning selle järgnes kahe filmi vaatamine noh nii without the real plan, kuid it all was...really decent. Käisin ka toidupoes ning siis tulin koju ja tegin süüa ning realizisin, et ma olen jube õnnelik...ma lihtsalt nautisin seda kõike ning peale seda...kuigi jah ma plaanisin kooli jõuda ning kuhu veel, aga at the end of the day...I just had some really chill time. Ehk õhtul...ma olin söönud väga healthylt, ma isegi õppisin kuskil 2h ning ma avastasin end õnnelikuna...Õhtul avasin endale veinipudeli, vaatasin filme, võtsin endale snäkid, tegin maski....See päev oli realselt üks sellistest päevadest, kus asjad lihtsalt juhtusid ning kõik juhtus nii, kuidas pidi ning at the end of the day...ma leidsin end õnnelikuna...I guess ma olin kaua oodanud sellist päeva...või siis ma ei teadnud, kui väga mul sellist päeva vaja on...
Let's say peale seda mu vabal nädal, hakkasid kuidagi asjad toimunud ja ma olingi väsinud ja tegin igast asju...i mean movie night'id, kool isegi 3ks tunniks, õega koos olek, sõbrannaga catch up...idk how things felt...anxious a bit ning also sain ka oma parima sõbraga vist asjad nagu realselt niii väga ära räägitud, et ma pole kunagi rohkem armastust tundnud ta vastu..as cringe as it sounds. Ka istumised ja juttu rääkimised, kuidagi realselt palju armastust.
Ugghhhh siit tulevad nüüd kõik viha emotsioonid. See hetk, kui sa võtad end kokku ja elad oma elu, käid kohtades, saad inimestega kokku ja käid ka koolis ning...sa niigi pole maganud korralikult 4 päeva...ja sa lähed kooli...tõused veel varem hommikul, et õppida...ja...sa kiirustades jõuad kooli ning sulle öeldakse, et "Emn, meil on 2 vaba tundi" egh...lähed siis tagasi kooli üheks tunniks...ja boom sul on veel üks vaba tundi...sellised päevad realselt frustreerivad mind...on esimene super päikseline päev ja siis...no lihtsalt passid...ma tahaaks lihtsalt käia ja nautida...ja olla ja elada, is it too much to ask?
Ma põgenen oma elu eest...nagu mdea kõikide asjade eest...ma otsin koguaeg kuhu minna ja, mida teha ja ma otsin lihtsalt sellist vaheldust oma elust, et ...oeehhhh ennast tüütub ka ära, et ma koguaeg otsin mingit seiklust...selline kevadväsimus on lihtsalt...mitte midagi ei jaksa teha...üks samm ja juba higi on üleval ja uni on. Kuid alsoooo on samas just mingi motivatsiooni hetk, et ma käin ja tahan teha...selline tunne on nagu tahaks midagi muuta ning lihtsalt olla see tõeline mina, kes käib naeratades ringi ja nautdb asju, mis ta teeb eeehkkk lez just do it!
Et siiis jaaaaaa, mingi elu update yet again...peale kahte nädalat väga down time'i ja anxietyt, ma tunnen päevast-päeva, kuidas ma tegelikult olen õnnelik nagu yea alati toimub midagi, aga enam lihtsalt ei viitsi süvenda sellele ning ma olen, kuidagi nii väga aru saanud, kui palju mulle need õiged inimesed juurde annavad. Pole oluline, et sul on neid palju, oluline on see, et sul on need õiged inimesed, kes tõestiiiii hoolivad. Love you lots guys!
Comments
Post a Comment