Elu on tagasi normis!

Isn't it weird, kuidas...kui sa mõnda aega midagi ei tee siis sul tekib hirm selle tegevuse vastu. Ma tunnen seda hetkel blogiga...sest mul kuidagi tekkis järsku blokk peale. Kuna ma mõtlesin, et ah oleme ausad, kes seda ikka loeb ja, kes ikka huvi tunneb...ja nüüd ma olen seda postitust vist juba üle kuu aja kirjutanud...kirjutan 2 lauset ja baiiiii

Kui veel suuremalt oli mul hirm töö vastu...See võibolla kõlab imelikult ja lapsikult, aga....see mõte, et ma olen jälle tööl ja, kas siis teenindan kliente või olen baaris...kas ma üldse oskan seda veel?!!? Mul on viimasel ajal tulnud lihtsalt selline hirm kõige ees...karantiin algas imelikult ja vaikselt....siis oli mingi õnnelikkuse faas, kus kõik oli paigas ja korras. Siis korraks läks kõik elus tagurpidi- kõik, mis minna sai läks valesti...mul oli lõpuks selline faas emotsionaalselt, kus ma olin kurnatud...ma unustasin inimestega suhelda, ma ei jaksanud trenni teha...ma tahtsin ainult kodus olla. Aga pole hullu, mai lõpp läks kiireks ja tegevusi tuli aina juurde ja juurde.

Ja nüüd on see faas, kus...Guys I am all over the place, I feel like I am everywhere, hahah. Ma olen tagasi tööl ja, kuna ilmad lähevad aina ilusamaks siis ütleme nii, et tööd jagub. Otsustasin ära ka, mida sügisel edasi teha ehk siis uuesti, midagi uut õppima. Mõtlesin vahepeal ka, et "oi kelly sa oled ju 2 kuud kodus istunud, nüüd on aeg" ja ma läksin treeneri baaskoolitustele. Mulle ütles selle peale O, kui tööl olime "Kallikene valitakse üks hobi korraga, baar või trenn" Ma valisin mõlemad :D Ütleme nii, et see võttis läbi...kokku oli kooltius kuuel õhtul...kuid vahepeal selle kõrval ka tööl käia ja nv hullu panna...oi it killed me. Viimane nädal koolitusel...3 päeva intensiivselt trenni tegemist (+ ma olin oma trenni teinud ka see nädal), viimasel päeval oli mul raske liikuda hahah :D Kuid muidu see kogemus oli väga äge. Tehnikat sai nii palju lihvitud ja trenni sai tehtud kogu raha eest hahah. See oli mega huvitav kogemus ja kindlasti mega silmaringi avardav ja ma tahaks kindlalt veel selle kohta uurida ja sellega tegeleda ja leida selle jaoks aega. Kuid peale seda 2 nädalat, ma tundsin, kuidas mu keha andis alla ja I need some break...tõesti mu töö ja see ei käi kokku.

Overall...kõik hakkab vist jälle paika laabuma. I am more than happy oma sõpruse üle P'ga...some friends actually do stay. Olen ka palju inimesi eemaldanud just selle eesmärgiga, et...life ain't about those friends who you don't feel the connection anymore. Gümnaasium ei ole elu parim aeg, vaid elu juhtub seda elades. 

Tööga...ma olen väsinud, kuid siiski ma olen õnnelik, see on lihtsalt mu kodu. See aasta on juba uusi inimesi tulnud ja seal on nii ägedaid inimesi. Ma olen saanud baari ühe inimese, kellega tööl olles realselt ma tunnen end õnnelikuna ja ma olen excited. On ka mega raske ja see on nii korralik proovile panek emotsionaalselt, aga samas...at the end of the day you still love that place and you still go back. Ehk...yep.

Muude asjade kohta elus...ma hakkasin toitumiskava järgima...kui keegi mind natukenegi teab, siis...minu toitumine on pigem suht lappes...ma söön 2 korda päevas, näksin ja that is about it. Kuid nüüd ma kaalun kõiki asju, mida ma söön (okei viimasel ajal olen natukene rahulikumalt võtnud, sest minu töö juures on see väga raske ning see kõik niiii megalt kannatab) aga overall...3 korda päevas söök ja mingi vahepala. Ningma tunnen kui häst see lihtsalt mulle mõjub...ma tean, et ma ei jää seda igavesti tegegema ja no, eks näha kaua ma seda teen...aga praegu ma olen nii õnnelik selle üle! 

Muidu on kiire, puhkamise jaoks on vähe aega...aga eks ma teadsin, et see tuleb, sest suvi on tööl kõige kiirem aeg ju üldse. Üritan ka õppida sissesaamiseksamite jaoks. Trenni teha ning seda kõike balansis hoida. Ehk siis heads up, ya'll!