Mis te arvate, kes jälle Tartus puhkamas käis?

On Oktoober!

Olen aru saanud, et elus peab oskama puhata, kasvõi keskonna vahetuse suhtes. Ehk siis juba augustis teadsin, et kahe töökoha ja kooli kõrvalt pean ma septembri lõpus puhkama.

Nädalake ennem tegin plaani, et Tartu it is. Mäletad, Tartu on mu puhkuse koht.

Muidugi päev enne seda ma otsustasin vana töökaaslasega veinika teha…see õhtu lõppes 3:45 ja ma pidin järgmine päev 8 tõusma…

Ja oi see järgmine hommik oli katastroof…mul oli niiii halb olla, ma tõusin 10:30 ehmatuse peale…ilmselgelt oma sõbraga auto peale ma ei jõudnud…mugisin ruttu mingi toidu ja kohvi sisse ja siis takso hirm-kiirelt bussijaama…Ostsin 11:30 bussile pileti..mis te arvate, kes sellest maha jäi? Ma jõudsin bussijaama ja ma istusin maha ja lihtsalt hakkasin nutma, ma pole ammu nii pettunud iseendas olnud, kõik need küsimused “Kas tõesti oli vaja nii teha?” Igaljuhul saime välja need emotsioonid, paneme need kõrvale ja liigume edasi!

Bussis vaatasin multikat Coco. Soovitan, soovitan, soovitan! Filmi lõppsõnum oli nii südant-soojendav, et oeh.

Tartus sain enda korteri kätte ja umbes 10 min hiljem sain Kätuga kokku ning me läksime lõunat sööma (ps. Te ei kujuta ette kui õõnes mul seest olla oli) Aga, kas on miski, mille vastu burks ei aitaks? Olime ka natuke turistid ning läksime botaanikaaeda! Taimed, soojus, pildistamine- Iga naise unistus? :d Sellest kultuurist meile piisas ka ning tatsasime minu poole veinikat tegema (don’t say anything). Catch ups, wraps, chill.

Järgmisel hommikul ma ei suutnud end oma voodist välja ajada lihtsalt, see oli nii mugav ja mõnus. Pesu, söök ja me läksime jalutama! Alguses tundus ilm olevat natukene tibutav…Õues oli ka täielikult sügis õitsema hakanud, puud ja värvilised lehed muutsid mind nii õnnelikuks. Tegime ühe väga mõnusa jalutuskäigu ja ütleme nii, et me saime korraliku vihma kaela ning mu juuksed olid täpselt nii märjad nagu ma oleks just duši alt tulnud.

Läksime Kätu juurde, kus kostitasime end ühe kuuma teetassiga ning pisikese ennustamisega. Tegime ka ühe mega lihtsa, kuid maitsva lõuna (for future preferences kana, rohelised oad, kohvikoor, broilerimaitseine). Niiiinggg tatsasime minu poole tagasi (oli plaanis pisike study date) Muidugi minu juurde jõudes, avastades Kätu, et ta seminar pidi koolis kohapeal toimuma…welp skip that. Mina tegin oma mingi 1 v 2 asja ära, natuke jutustasime veel ja siis läks Kätu trenni ning mina hakkasin oma kursakaga üht kodutööd koos tegema.

Kodutööd tehtud! Oli vaja oma mõistust natukene värskendada. Kuna Kätul oli ennem tuju natuke off, siis otsustasin teda üllatada ja hüppasin kohvikust läbi ja võtsin meile take away kakaod. Tegime linna peal tiiru ning just rohkem vanalinnas, ma ikka armastan Tartut- see vibe seal on hoopis teistsugune.

Teehoole- ma leidsin vist naljakaima sõna Eesti keeles.

Viimane täis päev Tartus! Ma magasin nii kohutavalt, et ma ei tea, millal ma viimati nii zombie olin. Oli üks selistest hommikutest, et keegi ei oleks tahtnud minuga kokku puutuda. Hommik oli rather slow. Koristasin korteri, võtsin enda koti ja sain enda tädi ja ta tütrega kokku. Tegime pisikese jalutusringi ning õues oli nii soe! See oli usukumatu, tõsised suve vibe’d ja sügis…kõik oli värviline, soe ja lihtsalt niiiii, niii ilus!! Tegime tädi juures pisikese peatuse- jutustasime seal mõne aja ning siis suundusime tagasi linna. Tädiga kokku saamine on ka üks must have tegevus, mis alati mõjub rahustavalt.

Istusin DaVinci’sse ja tegelesin natuke kooliasjadega, sõin, jõin kohvi ja mõtlesin, et wow I kinda miss home.

Üllatus- üllatus, aga sain uuesti Kätuga kokku. Käisime piljardit mängimas “Lucky Loore” Fun fact, pidasin enda sünnipäeva kuskil 2 aastat tagasi ja ma olin selles nii halb, et mu tiim lõpetas selle mängu ilma minuta hahahh. Igaljuhul ega seekord väga palju paremini läinud, aga Kätu sai vähemalt imelised võidud ning see tunnike möödus nii kiirelt! Viimase õhtu puhul suundusime minu ühesse lemmikusse kohta Willy & Rudy, always there for the good coctails. Olen sellest kohast ka ühe enda staple koha teinud. Seekordne käik oli küll huvitav igat pidi, kokteil, mis lihtsalt lendas mu käest, stickyd kanatiivad, soojendid. IStusime seal päris kaua isegi, kuid nautisime lihtsalt “ NAgu oleks välismaal” soe oli, päikeloojus, vibe oli hea…teemad, mille üle arutada “Millal on õige aeg tunnistada endale tundeid?” “Kui tihti, kus, kas ja, kuidas peaks inimestele vastama?” “Kuidas olla rohkem kohal, olla kohati pohhui, aga samas mitte?”

Jalutasime Kätu poole, kus sõime veidi, tegime viimased ennustused…Ja let’s say kaartidel on mingi oma võim ja kui aus…

Siiiis oli roadtrip time! Home time, to see all the lovelies ja juba õhtuks oli Kellyl juba 2 kokku saamist.

Kuigi see reis ma magasin kohutavalt (Ainult Kätu juures hästi) ja ma ei saanud võibolla täiesti üksi olla palju siis see kõik oli nii vajalik ja nii mõnus. Kui Kelly juba kodu igatsema hakkab siis järelikult on kõike õigesti tehtud :D Väga, väga chill ja rahulik oli. Tnx Kätu, et mind ära kannatasid kõik need 4 päeva :d