See kuu on olnud minu jaoks kõige pettumust valmistavam kuu üle väga pika aja....Aga samas ma olen ka väga tänulik, sest see kuu on mulle nii, niii palju inimeste kohta õpetanud....Üle üldiselt vist saaks selle kuu võtta ka kokku sõnaga "väsinud" Inimesed on saanud minult nii palju energiat ning kõik mu tegevused on ka, kuidagi nii palju minult võtnud see kuu, et no ma ei tea. Loodame, et november tuleb parem!
Ma tahaksin süüdistada tähtede seisu * let me check that* Siin lehel on suuuuht hästi kirjutatud KÕIGEST https://astrostyle.com/horoscopes/monthly/libra/
Hakkasin lugema Margus Vahtra raamatuid, et mõista mehi paremini? Naisi? Üldse suhteid ja inimesi? Väga mõnus lugemine muideks...viimane raamat on hetkel, aga pooleli ja siiiiis räägime neist pikemalt. Aga, miks need üldse ette sattusid ongi hea koht alustamiseks...Ma olen suutnud end väga segadusse ajada ja tekitada endale küsimärke tunnete suhtes...Need vist ei peaks küsimärke tekitama? Aga for some reason olen ma nii segaduses asjadest...Ma kaalun asju liiga palju ilmselt ja tahan vastuseid kohe, aga, et olla upfront ja küsida ning olla aus...selles olen ma liiga arg...What it is already to late?
Näiteks sain ka aru, et kuigi mul on niigi väike inimrühm ümberringi (mõtlesin siis neid, kes on mulle tõesti lähedased) siis seda saab veel kitsamaks tõmmata ning nähes "kui palju inimesed näitavad, et nad hoolivad" siis I am sorry, aga ma ei viitsi teie jaoks ka aega leida ning üritada koguaeg olemas olla, I am tired. Ma olen nii palju mõelnud vanadele inimsuhetele ning ausalt....Ja ma ei jaksa enam suhelda inimestega, kes üle lasevad ja hilinevad koguaeg ja....ju siis ei pidanud nii minema, onju? :)
Teate...inimesed ei võta enda mentaalset tervist üldse tõsiselt...sellest hoolita üldse nii palju kui peaks. See kuu näitas mulle seda, mis juhtub kui sa endale ei mõtle pikalt. Mis siis juhtub? Kõige olulisem on see, et sa ei tõeliselt õnnelik...sa oled õppinud naeratama ja teiste jaoks olemas olema, aga kas sa enda jaoks oled olemas? Mõeldes sellele kõigele ja olles õnnetu juba mitmendat päeva koos teatud kellegiga...ja jäädes siis lõpuks üksi...Ma olen nii katki, aga ma ei häbene seda..Ma olen alati olnud keeruline inimene, küsige mu eksilt kui ei usu :D Ma kardan inimsuhteid nagu tuld ja siis ma saingi aru, et wtf Kelly...Ja, mis ma siis tegin?
1) Adresseerisin probleemi...
2) Hakkasin analüüsima, kust need tulid & dropped them
3) Võtsin aega, et olla täiesti üksinda
4) Läksin tagasi asjade juurde, mis mulle rõõmu pakuvad või kodutunnet tekitavad...aka sel korral: muusikalid, pusled, 1D
5) Alustasin uuesti trenniga
6) Kirjutasin oma psühholoogile
Viimane on punkt, mida võibolla nii päris ei ootaks, et nii avalikult kuskil internetis? Mis kord interneti tulnud see sinna jääb. Aga järjest rohkem ma pooldan seda ja soovitan seda kõigile. Meil kõigil on neid väikseid probleeme ka neid nö pseudoprobleeme, aga teate kui kasulik see teie vaimsele poolele on, kui kasvõi korra kuus saad kõik asjad välja rääkida? Vaimne tervis tuleb ennekõike ja seda ei tohi mitte millegi alla peita ja teisi selles süüdistada.
Siia punkti juurde kuulub ka see, et ma pole juba päris mitu ja ilusat kuud ennast enda kehas nii rõvedalt ja vastikult tundnud...I was disgusted...(paneme rõhu sõnale was, I am fixing it) Ma vaatasin peeglisse ja mõtlesin, et ma tahan nutma hakata (just saying in advance, see kõik on mu peas kinni I know...I have a booty complimenter + amazing friends) ning siis ma hakkasin tegema neid asju, mis minus kõige rohkem ebakindlust tekitasid...ala pesuväel peegli ees olemine, lühikeste pükste kandmine, spordirinnakatega niisama käimine jms. Aga, kas te teate kui halvasti see tegelikult mõjub kui kõik su sõbrad käivad trennis, nad tunnevad end mega hästi-räägivad sulle, kuidas sa peaks ka, aga sa tunned ainult seda, et sa oled ded? Yeaa, that is exactly what happened...I am happy for you guys, and always will be. Aga vahel on ka liigne positiivsus liiga palju :)
Siis mul oli ka sünnipäev, juhhu! Ja see oli mu elu halvim sünnipäev :) Ehk siis suur aitäh, aga ma ei soovi oma sünnipäeva järgmine aasta kindlalt pidada ning sooviksin üksi reisil olla :) Kui ma nüüd ütlen ühe lausega siis don't get me wrong ja kui sul tekib palju küsimusi siis ask me...Aga ma ei ole tundnud väga kaua, et mu oma sõbrad minusse nii disrespectfully suhtuksid ja neil nii savi oleks. Ehk siis 21 tuli nii nagu ta poleks pidanud :) Kuigi ma olen kurb selle fakti üle siis olles ausad ma ei mõtle sellele ning lohutan end sellega, et teistel oli tore!!
Tegelikult olen ka tänulik selle sünnipäeva eest, kuna peale seda sain ma aru, et tegelikult olen ma oma kurbust liiga kaua peitnud ning seda peitnud tegevuste ja asjade alla, kus ta võiks mitte olla. Sain ka aru, et kõiki neid veinikaid ja ühisüritusi oli natuke liiga palju olnud (mul oli kõigil neist väga tore, aga it is just not right) nii, et nüüd seisan selle kõige kõrval ja vaatan teisi pealt. Ning teate mulle väga meeldib oma teetassiga olla! Enne sünnipäeva otsustasin ka enda juukseid veel lõigata ja I must say, et ma igatsen enda pikki juukseid, somehow oli nendega kuidagi kergem, agaaaaa mulle nii meeldivad need ja ma poleks kunagi arvanud, et MINA enda juukseid lõikan)
See kuu sain ma ka aru, et ma ei armasta oma voodist vist mitte midagi või kedagi rohkem. Üksinda magamine is the best and don't argue. But cuddles are also nice, hahah.
Comments
Post a Comment