Ps. It is a long one, so be prepared! Hahah. Lühidalt I am so happy this year is ending and taking everything with itself. Ja also nii imelik on mõelda, kui hästi see aasta algas ja, kus me siis nüüd praegu oleme...
Olgem ausad 2020 on olnud üks väga huvitav aasta, usun, et see aasta läks inimestel kahte moodi...kas väga hästi/elumuutvalt või siis absoluutselt mitte kuidagi? Muidugi alati on ka inimesi, kes on alati seal keskel.
Ma tahaks öelda, et it has been one of the worst years. See on seitsmes aasta, kus ma neid aastalõpu postitusi kirjutan...Lugesin ka need kõik läbi just ja väga kurb on näha, et selline sõprade kaotus on kuidagi väga tavaline ja nii tihti juhtuv...obviously mõni sõprus lähebki, aga vot, kuidas mõni meelde jääb...Aga samas see on vist tavaline, et inimesed vahetuvad su elus...Ja lugedes neid siis ma sain aru, et umbes nii halb aasta nagu see oli...oli vist umbes 2016, ehk weyhey iga 4's aasta? Hahaha.
Kogu selle aasta saab vist üsna üldiselt kokku võtta, koroonaga...Kui palju plaane see ära rikkus...Minu ühed unistused soovid:
*Kontserditel/festivalidel käia (Mis oli minu jaoks nii suur lootus, sest need on alati need hetked ja soovid ja unistused, mille arvelt ma elan ja saan uut hoogu ning eluvõimu juurde) ehk uuel aastal ma kavatsen kõik võimalused vastu võtta.
*Reisimine...See oli see aasta, kus ma lubasin endale reise teha, ma olin raha säästnud ja kõike ja siis badum see kõik lihtsalt läks, hahah. Mu plaan oli veeta jõulud ja/või aastavahetus USA's või UK's, noh jah see läks jälle natuke rabasse hahah. Aga selle eest on nö rohkem niisama puhkamist küll olnud, for sure, aga ma kohe tunnen, kuidas mu hing on tühi mitte seiklemisest.
See aasta oli hästi raske mulle emotsionaalselt, ilmselt ka see kodus olemine mõjus väga keeruliselt, sest ma olen alati olnud inimene, kes jookseb ring ja toimetab ja nüüd oligi pekkis ja nö nüüd pidi hoolitsema ja olema iseendaga . Aga ma arvan, et see aasta tegi mind küll tugevamaks iseendaga suhtluses, seal ei ole küll armastust veel, aga endast aru saamine ja enese paremini mõistmine..nagu mu psühholoog ütles "Sa oled iseenda parim psühholoog" Kindlasti paranes ka mu trenni tegemine ja väga korralikult, ehk see on asi, mille üle ma vist kõige uhkem siin olen ja I am getting there. Ka kooli poolest toimus ju vahetus...kokast sai sotsaalmeedia spetsialisti eriala vahetus...mille üle hetkel ma küll super õnnelik olen, aga oi, kuidas ma igatsen juba kooli! Hästi selgeks sai, kuidagi see rahaga toimetamine ja see täiskasavanu elu nii öelda...Ja kõigi teiste poolt selline pinge, kooli ja tööga...Teate kui halvasti see võib inimesele mõjuda, ehk palun ärme pushi selliseid teemasid, see on mind nii palju nutma pannud. Üldse ärme äkki pushi inimesi, sa ei tea palju nad üksinda teevad ja pingutavad ja üritavad, aga behind closed doors.
Inimsuhted, the staple of life. Täiesti lappes, hahah. I mean, olles aus siis midagi nii trastilist ei ole juhtunud, ükski inimene ei ole nii otseselt lahkunud ja mingit suuremat tüli pole ka olnud. Suurim valu on ilmselt siiski see semi suhte break up, et see kuidagi hitib väga teistmoodi. Ma arvan, et raskeks teeb selle see, et ma ei saanud oma mõtteid välja ning maybe I was semi falling...Ja idekas siia aastasse. Kuid muidu..ma olen südamest tänulik, et B mu elus on see aasta olnud..inimene, kelleta ma ei kujuta üldse seda aastat ette..see naine lihtsalt is something else, world doesn't deserve her. Ka P on olnud...no see karantiini ajal iga päev rääkimine...omg mdea, mis minust saanud oleks, see oli vaimselt nii vajalik. On tulnud ka nii mõnigi uus tutvus, loodan, et long term'iks kui ei siis let's say, et suvel sai piisavalt pulli tehtud ja gotcha in my memories. See aasta oli mul ka sünnipäev, kus ma nägin, kuidagi oma lähedasi jms nii teise pilguga ja nägin siis kui palju päriselt inimesed on valmis üritama ja pingutama ja, millised nad on...I meaaan. Ja ma sain ka sellest aru, et ma olen alati see, kes rohkem üritab või tahab teha ja endast annab, aga teiste aju nii ei tööta hun. Ja aasta lõpu poole ma ka olen aru saanud, et miski on mu elus valesti, kuna ma olen nii kurb olnud ja ma ei ole saanud seda kellegiga jagada, sest olgem ausad, kes küsib küsib ausalt ja, keda tegelt huvitab ja, kes tegelikult aru saab, et sth is off? Ja mu elus on mingi inimene/sed, kes pole päris minu inimene ja on aeg välja selgitada, kes see on..ning lehvitada talle.
Ning kuigi ei saanud reisida, siis ma olen tegelikult oma sõpradega nii palju rohkem aega koos veetnud ja rääkinud nendega, ehk see on üks väga postiivne asi, mis siit välja tuli...ja mõni üksik ka nö niisama trippimine on toimunud (Riia, Rootsi, Tartu, Pärnu, öised tripid jms)
Kuidagi nii hästi sobib ka siia lause 2018 kelly'lt "Ma sain aru, et minu jaoks pole enam ruumi sinu elus ehk ma otsustasin tasakesi välja tagurdada"
Parimad mälestused või asjad, mille üle I'm glad:
* B, yeaps ta saab lausa special lõigu hahah, mul on tunne, et meie sõprus tuli tagasi aasta alguses ja see tuli tugevamini tagasi kui kunagi varem...Ja sealt alates see peaaegu iga päevane rääkimine, meie story time'd, need mõned peod, veinikad ja üldse kõik see...teate kui sul on elus selline inimene, et kui sa vaatad ala timelapse või videoid teist koos sa lihtsalt naeratad ja sul läheb seest soojaks?
* Simple fucking session, appikene ma juba unustasin, et see juhtus see aasta, hahah. Aga oi need oli the wildest 3 days of my life. Kõik, mis seal toimus ja kõik need peod ja kõik need inimesed seal ning aaah, hahah paljupalju mälestusi.
* Kõik need peod või väljas käigud, mis sai suve paiku käidud...Ma pean ütlema, et need kõik olid elamused...DOC, so interesting! Uued tuttavad, kontsadega tantsimine? Stuudios käigud no selle aasta esimene seal käimine oli küll no selline, et...lots of drunk people, segadus, uued tutvused. Alrighty. Ka kõik muud peod, kus ma F & L'i pärast käisin, tahaks öelda, et paljud käimised olid nende pärast aga no Peatuse vibe on ka nii hea, et andis kohe head feelingut suvele ja pani ka hea punkti suvele. Ning ka terrassi oma seltskonna istumised...neid ei saa vist mitte keegi kunagi üle trumbata....
* Uus kool, mul on küll kahju, et kokakool lõppes, aga kahjuks jäi see liiga kaugeks mulle ning sain aru, et päris veebikaudu ma ei saa kokaks enda jaoks õppida...Aga hetkel alustatuna uuel erialal, ma olen nii õnnelik ja nii rahul. Ja mind nagu südamest huvitab see eriala ja kõik need asjad ja värki, ehk ma olen väga õnnelik selle elu valiku üle.
Tegin eelmise aasta lõpus: Unistused, soovid, plaanid tulbakesed...Mul on järgmiseks aastaks kinda 0 unistust, sest ma ei julge väga midagi suurt soovida/plaanida, kuna me kunagi ei tea, mis siin maailmas juhtuda võib...Ehk siis teeme see aasta ühiselt selle, et on soovid.
Soovid
*Tatoveering see oleks peaagu juba juhtunud nii, et c'mon
*Praktikale saada! Ja ka palun üks töökoht!
*Hambaarsti juurde lõpuks minna ja end kokku võtta
*Juustega midagi teha, äkki lõpuks oma roosad triibud? Kas ma kasvatan või lõikan uuesti lühikeseks (I did love them short) Pisike asi, aga ma kuidagi nii tahan teha midagiiiii
Comments
Post a Comment