Ma olen tahtnud vist sellest teemast kirjutada juba paar kuud, aga ma ei ole suutnud ja ma ei ole osanud alustada. Siis ma olen mõelnud, et äkki ma olen liiga aus, kui ma midagi kirjutan ja siis nii ta on jäänud ja ma pole isegi suutnud ühte lauset kirjutada.
Ma olen kaua mõelnud, et kui sa tunned, et mõni suhtlus on läbi või, et sa ei suuda sellesse panustada ja enam olla see, kes sa olid...Kas sa lased sel lihtsalt minna või ütled midagi ja tõstatad teema? Mul on elus olnud mõlemad variandid, smoothilt lõppevad, kui ka vestlused. Ja mul on ikka veel peas kaks/kolm nime, kellega ma ei oskagi, midagi teha. Võibolla on asi minus, et ma olen nii suur analüüsija, agaaa what to do.. Siin ma istun oma mõtete mätta otsas. Minu jaoks lihtsalt on see lihtsalt üks nendest asjadest, et milleks rääkida kokku kogu maailm, kui sa seda pakkuda ei suuda või ei saa. Lisaks ma ei oska olla see inimene, kellega suhtlus käib nagu Ameerika mäed. Ehk need suhtlused, mis on mega aktiivsed ja full on ja siis järgmised hetked on suhtlus kadunud ja kõik lihtsalt. Ning siis pead ise nuputama, mis toimub ja, kuidas teisel läheb ja kõike seda.
Igaljuhul ma arvan, et tänapäeval suhete üleval hoidmine on palju raskem kui see kunagi oli. Esiteks on inimesed üldisemalt muutunud ja selliseid pikemaid suhteid on vähem, pigem on inimesed lühema ajalised, mis on väga kurb, aga kui palju on sul neid sõpru, kes on sul elus olnud 5+ aastat? Seda ei juhtu enam palju. Inimesed ei saa enam nii palju kokku, palju on interneti kaudu ning sotsiaalmeedia tuleb nii palju rohkem mängu/ette.
Meie elud on läinud nii kiireks ja me kohtume oma päevades nii paljude inimestega, et sa isegi realselt ei saa kõigiga suhelda ja olla kõigi sõber. Isegi nende haldamine on raske, kuid ma arvan ka, et inimestega suhtlemine on läinud nö pinna pealsemaks kui kunagi, kuna ümber-ringi toimub nii palju. Isegi kui ma mõtlen aasta aega tagasi, kui kogu maailm läks kinni, kuidas selle ajaga on asjad muutunud ja juba see on uskumatu. On muutunud sellised sügavamad vestlused, on niisama lihtsaks jutuks, pole enam äkki sellist tõsisemaid arutetlusid, kus inimesed tõesti tahavad teada, miks mingid emotsioonid on tulnud.
Asjad, millest ma küll pole kunagi aru saanud on, et kuidas inimesed unustavad suhelda, sest midagi toimub ja siis pärast, kuidas inimesed loodavad, et see inimene on ikka olemas? Selles suhtes, et I am pretty tired of this shit. Ma mõistan, et elus on kiiremad ja rahulikumad ajad, aga, kuidas sa siiski saad lihtsalt ära kaduda ja olla nagu upsi. Kas pole mitte mingid teatud prioriteedid? Or am I just weird haha. Mitte, et ma olen pahane ja nõuan, et inimesed mind nr 1 proriteediks paneks hahah. Lihtsalt olles väga ausalt ja tõsiselt sellest teemast ühe sõbrannaga rääkinud ja no näed sa. Igaljuhul jaaa olen hakanud vähendama seda, et olla kõigi jaoks alati olemas ja hakanud rohkem väärtustama neid inimesi, kes on koguaeg olemas ning pidevalt.
Olen hakanud vaatama ka seda, et mul ühtuksid inimestega ka maailmavaated, kuna tihtipeale sa küll samastud inimestega, kuid mingid asjad on niii erinevad mõttemaailmates, et üksteise mõistmine võib osutada väga raskeks ja võivad tekkida lahkhelid.
Ehk, olen üritanud ka ise palju ausamaks muutuda ja avaldada oma arvamusi, vähendanud selliseid lühikesi ja pisikesi suhtlusi, mis võtavad rohkem energiat kui oleks vaja. Ja tuletamaks iseendale meelde seda, et suhted on kahe poolsed ja nendesse peab panustama võrdselt ja kui sa mõtled, miks mingid asjad on läbi siis mõtle oma käitumistele ja tegevustele.
Üle-üldiselt tahaksin ma lihtsalt tähelepanu juhtida sellele, et kui sul on keegi, kes tekitab sinus mingeid vastastike tundeid siis räägi nendest ja ütle inimestele ausalt asju, see on parem kui sa ignoreerid neid mingeid lipukesi ja leiad lolle vabandusi. Leia inimeste jaoks aega, ma ei oska sulle öelda, kuidas, aga prioritiseeri enda sõpru ja inimesi, kes on sinu kõrval olnud mingitel hetkedel. Pane rohkem suhtlususse mõtet ja ära suhtle pinnapealselt ja väärtusta kõiki neid inimesi, kes seal on ja nad seal ju põhjusega. Ja ära mõtle üle, kuidas inimesed su ellu tulevad ja, kust sa neid kõiki saaksid...kes tulema peab, ta tuleb. Ära muretse ja lase endal elu nautida ja kui mingi suhe tekitab sulle stressi siis äkki ta ei peaks seal olema...inimesed peaks elu kergemaks tegema.
** Suhete all mõtlesin ma siis üldisemalt inimesi, sõprussuhted, peresuhted, romantilised suhted.
Comments
Post a Comment