Edinburgh reis

Olen suur Inglise/Briti kultuuri austaja ja olen alati tahtnud käia kõik need suuremad kohad läbi. Londonis ma olen juba kaks korda käinud ja Šotimaa oli üks nendest, kuhu tahtsin ka jõuda. Seekord osutuks valituks Edinburgh. Ja nii see läks, et üks päev ma vaatasin lennupileteid ja mõtlesin, et sinna ongi minek. Ka K tuli minuga kaasa, ehk tegime sellest meie esimese reisi ja ma olin veel rohkem excited. 

Piletid ostsin umbes 3 nädalat enne ja reisi tegime päris spontaanse. Veidi ikka uurisime, kuhu minna ja, mida teha, aga enamus läks siiski iga päev nii nagu hommikul tunne oli.

21. Veebruar

Tõusime kell 8, sõime vaikselt hommikusöögi ja sättisime end lennujaama. Igakord security'sse jõudes jõuab mulle kohale, et hakkan reisile minema ja tunnen neid reisi liblikaid enda kõhus. Saime üsna kiiresti läbi, või no K soovis kaks korda sellest siiski läbi minna, hahah. Aga kui sealt läbi saime, läksime võtsime kohe ühed joogid ja jäime lennukit ootama. 

Kõik sujus Eestis nii hästi ja mugavankt, lennul tundsin end küll üsna ärevana. Ja siis vägeva üllatusena, ma ei saanud kohe e-piirilt läbi. Ma mõtlesin peas juba kõik senaariod läbi, aga õnneks 40 minutit järjekorras seimist, passi näitamist, aru andmist- sain ma läbi. Ühed kohvid, kallid, võikud ja unustatud. Sõitsime trammiga kohe kesklinna ja juba selle sõidu ajal olime mõlemad täiesti vapustatud. K ei teadnud, kus hotellis me ööbime, kuna mina olin kõik planeerinud ehk see oli Talle üllatus. Ja ma olin nii elevil. Ja ütleme nii, et võin vist üsna kindlalt öelda, et see oli super.. 

Ööbisime Moxy Edinburgh Fountainbridge hotellis ja see vastas igale ootusele. See oli nii hästi sisustatud, nii maitsekas, kogu meeskond oli seal nii sõbralik ja kõik olid nii vastutulelikud. Meil oli ka tervituskokteil, mis oli nii vahva üllatus.

Esimese päeva veetsime linna avastades-  Edinburghi lossi juures käies, mis oli oi kui kõrgel mäe otsas, aga wow milline vaade sealt oli ja siis ma juba tundsin, et see linn mulle meeldib- ühel päeval tahaksin ma ka sinna lossi sisse minna, vajalike asju ostes (hambapasta, deodorant jms), Royal Mile' i külastades ehk siis kõige kuulsam tänav Edinbrurghis ja see peaamine šopingu tänav, Nandosid süües, milles me veidikene pettusime või noh mina pettusin nende kastete valikus, kuna ma ei mäletanud, et need niiii äädikased olid.

Ning realselt iga teine sõna oli "Äge" ma olin juba täiesti vaimustuses sellest linnast ja K tegi juba nalja minu üle, kuidas iga asi on äge minu jaoks.

22. Veebruar

See päev, kus me ostsime liiga palju bussipiletid ja seiklesime pool linna läbi. Otsustasime ka hotelli poolt hommikusöögi võtta ja kohe esimesel hommikul saime aru, et see oli üks väga õige otsus. Hommikusöök oli nii mõnus ja hinda väärt. Sealt algas iga hommikune täidetud crossianti söömine ja vähemalt kahe kohvi joomine. 

Panime end valmis. Kuna päev enne olin avastanud, et Edinburghi loomaaias on pandad...ja pandad on mu lemmikud loomad. Ehk see oligi meie esimese päevaplaan. Ja mul oli suur soov jalutada sinna...ütleme nii, et see polnud siiski nii lühike jalutuskäik kui ma arvasin. Ja oi kui külm õues oli ja tuuline ja vahepeal sadas ka vihma nii, et me mõlemad olime üsna valmis alla andma. Aga täpselt siis kui loomaaia ette jõudsime tuli päike välja. 

See loomaaed oli nii suur ja nii ilus ja mul tõesti pole selle jaoks sõnu. Eestil on palju kuhu areneda. Me nägime seal nii palju ägedaid loomi nagu: punane panda, koalad, pingviinid, tiigrid, lõvid, kaelkirjakud, kängurud, pandad...Ma nägin esimest korda elus pandasid ja let me tell you...mul võibolla natukene silmad läiksid. Nad olid tõsiselt nii armsad ja mul pole lihtsalt sõnu, kui õnnelikuks see mind tegi. Me jalutasime seal ringi kuskil 2h ja oleksime isegi kauem, kuid tõsiselt ka õues vist ei oleks saanud külmem olla meie jaoks. 

Me olime tõesti täiesti külmunud, K otsustas, et tahaks mind viia ühte kaubanduskeskusesse ja, et ma saaksin TkMax'i minna ja sõita doubledeckeriga. Mis tähendas, et ühe bussi me magasime maha ja teiseni läks maru kaua aega (kuskil 30 min vms) ja kui lõpuks bussipeale saime sõitsime me kogemata valesse keskusesse, mis nägi tõesti täiesti surnud välja. Tahtsime seal süüa, aga seal oli vist kaks kohta, mis nägid välja nagu sööklad. Küll, aga saime sealt krõpsu ja muud manti ning ostsin uued bussipiletid, et sinna õigesse keskusesse ka saada. Mina küll sealt miskit ei leidnud, aga K sai selle eest endale sokke ja ostis meile matchivad särgid ja selleks ajaks kui seal lõpetasime olime nii näljased. 

Kuna ma tahtsin nii väga K viia Dominosse siis sinna me ka suundusime, võtsime  poest lisaks siidri/õlle. Kui nendega koju jalutasime...ma arvan me pole elu sees nii näljased olnud ja nii kiiresti jalutanud. Hotellis hakkasime kohe sööma ja kohe nautima, kuna kell oli juba 17 läbi. Mugisime ära ja lihtsalt puhkasime ja nautisime. Kuniks me olime üles soojenenud ja õues tundus parem ilm olevat otsustasime me õhtust linna avastama minna ja läksime jalutama. Linn oli nii ilus ja tegime palju suurema ringi kui me arvasime tegemat, aga kuidagi sattusime hoogu ja tahtsime veel näha. Tänu sellele leidsime ka kanali meie hotelli tagant ja siis hakkas ka vihma sadama ehk me läksime üsna kiire sammuga tagasi hotelli puhkama sellest päevast.

23990 sammu

23. Veebruar

Alustasime enda päeva sellega, et  käisime meie peaagu hotelli taga asuvat kanalit avastamas. Sealt jalutasime  kesklinna, ilm oli super tuuline, ehk see tegi avastuse natukene keeruliseks, kuid mitte halvemaks. Poolele teele jäi meile National Museum of Scotland, kuhu sisse astusime, kuna muuseumid on seal tasuta (Nagu Londoniski) ja ütleme nii, et olime vist mõlemad üllatunud, et üks muuseum saab nii suur olla. Ma isegi ei tea, kui mitu korrust seal oli ja kui lai see oli, aga...it was huge

Kuna ilm oli natuke õnnetu läksime šoppama ja avastasime ühe ilupoe, kus keskel asus šampanja baar ja vot seda ma polnud küll varem näinud. Kuna see asus ühes keskuses siis vaatasime seal keskuses igalpool ringi ja K otsustas mind üllatad, või siis mind treatida ja ostis mulle Fenti jumestuskreemi, mida ma vist olen vaadanud 2019 aastast alates, aga igakord olen mõelnud, et see on siiski liiga kallis...Ma pole kunagi poes istunud meigitoolis, ehk kogemus oli väga vahva ning enam ma ei peaagi käima seda igal reisil vaatamas, vaid see on mul tõesti olemas, hihi.  

Kuna ka ilm oli nii kole- tõeline torm, otsustasime põgeneda ühte baari, ehk läksime Guildford Arms baari sööma, nautima. Sain sealt lõpuks enda Daffy gini maitsta ja sõime tõelist (või noh mina võtsin piruka roa) sööki ja lihtsalt nautisime seda vibe'i, mis seal oli- kõik oli kohalik ja päris ja tõesti super mõnus. Jalutasime veel veidi ringi ja käisin läbi Hotel Chocolat 'ist ja võtsin sealt kuuma šokolaadi, mis oli vist tõesi kõige parem asi üldse. Salted caramel. Ilm oli küll üsna kole, aga jalutasime siiski hotellini. 

Õhtul kui olime ennast taaskord kogunud ja ilm meid ei kutsunud õue jalutama siis otsustasime minna meie hotelli kõige ülemisel korrusel asutavasse kokteilibaari Rooftop51. Kahjuks olime küll seal peaaegu üksinda, kuna ilm oli üsna õnnetu, lisaks tuli välja, et see oli üsna uus ehk nautisime seda ilusa interjööriga katusebaari kahekesi. Seal oli super vahva teenindaja, kellega tegime seal nalja, jutustasime ning tellisime kokteilipuu. Mis koosnes kuuest kokteilist. Kolm erinevat ja see tuli paarides. Ma ei tea, kas ma olin vaimustuses ja, kas ma seda uuesti telliks. Küll, aga mulle väga meeldis see idee ja konseptsioon, ehk see mõjus pigem inspireerivalt. Peale seda läksime tagasi enda tuppa ja veetsime õhtu Bohemian Rapsodyt vaadates.  

17629 sammu 

24. veebruar

Peale hommikusööki otustasime teha pisikese mängu Guess who'd, K polnud seda varem mänginud ehk see oli nii vahva päeva alustus, mis meie puhul lõppes muidugi nalja tehes. Meil oli plaan osta päevapilet ja sõita palju bussiga ning avastada linna.

Ehk võtsime ette ühe üsna pika bussisõidu, mis kestis vähemalt 30 minutit üks ots. Nägime nii palju linna, mis oli mega äge ja nägime hoopis teistsugust linna osa, kuhu muidu pigem ei satuks. Me teadsime, et ookeani ääres on üks kaubanduskeskus, kuhu tahaks minna. Ja oi kui me sinna kohale jõudsime, hahahah see oli vist rohkem surnud kui T1. See oli reaalselt kultuurikogemus täiesti omaette, küll aga sain ma seal asuvas M&S toidupoes käia ja ma isegi ei tee nalja kui ma ütlen, et seal on kõige paremad küpsised...nad valmistavad neid kohapeal ja see maitse pole küll aastatega muutunud. Lisaks tahtsin, et Karl saaks maitsta ühtsid kindlaid krõpsusid. Approved! Igaljuhul läksime tagasi bussi peale ja otsustasime linna poole tagasi sõita. 

Käisime ka ühes suures Tescos  see on peaaegu mu lemmik toidupood seal ja see oli megaaaaa suur. Ja Kelly armastab suuri toidupoode. Sealt ostsime kommi teistele , kuid põgenesime sealt üsna kiiresti kuna seal oli väga palju karjuvaid noori.

Järgmiseks peatuseks oli meil Calton hill. Mille otsast oli täiesti imeline vaade eri linna osadele ja ka lumistele mägedele. Ja see oli nii ilus. K ronis ka National Monument of Scotlandi otsa ja mina olin see Instagram Girlfriend. Tegin hästi palju pilte, temast, meist, vaatest- kuigi seal oli mega tuul. Ehk siis tegime oma pildid ära, vaatasime vaated ära ja suundusime alla. 

Jällegi oli ilm väga meie vastu pööranud, kuid läksime Pret A Manager'i ja võtsin meile pisikese ampsu ja kohvi. See tuul oli meid nii läbi võtnud + uudised, mis maailmas olid ehk meil oli kohe pisikest pausi vaja. Lisaks käisime ka Primark'ist läbi, et osta kohver ja olin kindel, et leian K'le + õe tütrele midagi ägedat ja seda ma ka tegime. Peale seda tahtsin väga viia K Johnny Walker'i esinduspoodi, mis oli tõesti viski taevas austaja jaoks. See pood oli tehtud ikka mega esinduslikuks ja ägedaks + seal koha peal oli võimalik ka tuuridele minna ja mul on kahju, et me ei teadnud sellest.  

Taaskord oli aeg end soojendada ehk soojenesime hotellis, panime end valmis. Meie viimane date night K pani selga ka enda uue särgi ja no leidsin ma endale alles ühe nägusa kuti, mjäow. Suundusime bussi peale ja läksime kõige klassikalisemat asja sööma ehk oli fish and chips'ide aeg, Bertie's.  Ja wow see oli niii, niii, niii hea! Koht ise ka oli nii mõnus, hubane, ameerikalik. Kuigi õues oli mega külm oli mul ikkagi gelatot vaja, mis oli siiski vale otsus kuna nii külm oli. Aga oi see oli maru maitsev!

14842 sammu

25. veebruar

Oli koju mineku päev. Juba hommikusöögil oli selline raske ja kurb tunne, et täna peab koju minema. Ma leian alati, et mul on nii raske lahkuda. Sõime kõhud täis, panime kotid kokku + end valmis ja asusime kesklinna poole. Meil oli paar eesmärki ja õnneks paistis ka päike ehk saime nii mõnusalt jalutada. Esimene peatus oli kohalik viskipood, kus K sai kaasa ühe täitsa kohaliku viski, mida seal samuses poes villiti. 

Käisime taaskord ka kõige populaarsemal tänaval ja külastasime väga mitut viskipoodi, kuna mul oli eesmärk leida Daffy gini ja saan öelda, et me ei leidnud seda. See morjendas mind kohe megalt, kuna kui seda proovisin olin ma veel rohkem kindel, et soovin seda soetada ja olin kindel, et just sealt saan...aga noh. Selle asemel käisime läbi nii mõninga poe, et osta teistele kaasa paar kingitust. 

Kuna me ei osanud väga midagi rohkem teha siis me jalutasime ja K ostis endale vesti, mis talle juba paar päeva tagasi oli silma jäänud. Ma olen nii kade inimeste peale kes veste välja kannavad...how do u do it? Sealt edasi jalutasime kuni jõudsime ühe baarini, kus tegime aega parajaks ja võtsime snäkid ja joogid. Ja sealt edasi ootaski meid lennujaam, kus ostsime veel duty freest  asju ja siis juba lennukile. Lend oli rahulik ja siis juba tuldigi meile lennujaama järgi.

Edinburgh jättis mind täitsa sõnatuks, minu jaoks ei olnud Edinburgh üldse sarnane sellele, kuidas seda näidatakse vlogides või kujutatakse piltidel. See arhitektuur oli seal nii kena ja kogu linn on väga mäe peale ehitatud siis seal oli nii äge seigelda ja avastada, lisaks iga päev oli lihtsalt leg day, hahah. Lisaks oli kogu linn väga kodune, said küll aru, et oled kuskil mujal, aga ei tekkinud koduigatsust, sest kõik olid seal nii sõbralikud ja vahvad ja armas pisike linn. Ma küll ei elaks seal, aga vahva külastamiseks Lisaks oli mul esimene selline päris reis kellegi teisega ja ma olin nii üllatunud kui tore see oli. Nii palju sai nalja ja nii hea oli kellegiga koos kõiki asju arutada ja seda koos kogeda ja ma tunnen, et see reis tegi meie suhte veel paremaks ja ma tunnen, et õpetas hoopis uut külge üksteise kohta. Lisaks juba mõtlesime, mida teinekord uuesti teha ja, kuidas teistmoodi teha mingeid asju või, mida ühendada. Ehk ühtegi halba sõna ei oska öelda, vaid kuhu järgmiseks?

Can't wait to hop on a plane again!