Üle pika aja oli kuu, kus ma tundsin, et mul oli vahepeal lausa igav või siis ma otsisin tegevusi. Kuna eelnevad kuud on olnud nii hektiliselt siis vaba aega oli nii vähe, et selle veetsin, kas K'ga või siis tõesti lihtsalt telefonis istudes. Kuid see kuu algus sujus niivõrd rahulikult.
Esimesel nädalal tegemist küll jagus, kuid siiski tempo oli ikkagi palju aeglasem. Selle nädala sees jõudsin ma ka enda lõputöö ära esitleda, mis oli nii hea ja kergendav tunne. Kas tõesti ma ei pea iga päev mõtlema selle kirjutamisele? Lisaks käisime lõpuks ka enda ülimalt heade K & H juures külas, kus sõime ühe imemaitsva õhtusöögi ja veetsime super vahva õhtu. Hiljem läksime vihmasaju ja ratastega koju. Üldse see kuu on rattaga sõitmist ikka korralikult jagunud, mille üle on mul nii hea meel, kuna kui päike paistab on super mõnus lihtsalt mööda Emajõge sõita. Kohe juuni alguses käisime ka Tallinnas K'ga koos, kuna mu õe beebil oli esimene sünnipäev. Ma ei suuda lihtsalt uskuda, et juba on aasta sellest möödas kui ta sündis, kindlapeale saan aga öelda, et tädiks olemine on kõige uhkem tiitel, mis mul on.
Sellest järgmisel nädalal jõudsid meieni lõpuks ilusad ilma, mis olid nii kaua oodatud!
Siis jõudis kätte see aeg, kus kätte jõudis minu lõputöö kaitsmine ja ma otsustasin, et jään Tallinnasse nii kauaks kuni mul lõpetamine on. Lõputöö sai kaitstud ja ma polnud sel hetkel üldse närvis, mis siis, et hääl värises. See sai kaitstud super hästi! Siis seadsime tüdrukutega sammud terrassile ja tähistasime meie võitu paari kokteili ja piibuga. Õnneks oli ka ilm ilus, ehk saime mõnusalt väljas istuda ja mina sain endale täpselt kleidi päevitusrandid...mitte väga ideaalne arvestades, et mu kleit oli varrukatega...Plaan oli ka õhtul midagi teha, kuid kellel tervis jamas ja, kes koristas. Mina läksin õhtuks õe juurde, kus tähistasime minu mitte ametlikku kooli lõppu. Veetsin nendega koos ka vahva laupäeva, kuid õhtul tundsin, et minu tervisega on midagi jamasti. Kodus avastasin, et olin täitsa haigeks jäänud...Köha, nohu, palavik, väsimus, nõrkus kõike....Järgmised päevad veetsin ma üksinda, olles üsna kurb voodis.
Lõpetamise nädalal käisin ma T juuksuris, kus seekord otsustasin natukene külma tooni sisse tuua, K oli mul aeg küüntesse minna olin reunited enda Tallinna tehnikuga ja oi-oi kui vahva see oli, N hommikul oli mul jumestus/soeng. Ma jäin nii rahule! Ja sellele järgnes lõpuaktus, eek.
Kui enda kleidi, kingad ja ehted selga panin ei olnud ma üldse rahul selle vaatega, mis mulle vastu vaatas, hahah. Kuskil läks nüüd midagi valesti mõtlesin ma.Ilmselt oli asi selles, et kuna olin haigeks jäänud siis ma ei jaksanud tegeleda fake tan'iga. Aga vähemalt K suutis mulle nii ilusaid sõnu leda, et ma tundsin end kohe palju paremini. Aktus läks mega kiiresti. Iseegi endale üllatavalt ma nutsin aktusel, meie rühm tegi lihtsalt nii ägedad kõned ja wow. Õnnitlemise osa oli nii armas ja ilm oli lihtsalt nii super. Nii palju lilli ja nii armsad inimesed ja nii ilusad pildid ja lihtsalt nii vahva! Peale seda läksime perega Ruccolasse, kus oli nii vahva! K üllatas mind imeliste roosidega, šampanjaga ja ma sain endale kaua uuritud Withings'i kella. Felt amazing that day!
Järgmine nädal oli juba jaanipäev ja viimase hetkeni polnud meil ühtegi plaani. Olime rääkinud, et tahaksime väga minna Riiga, aga K'l oli kooliga nädala alguses tegemist ehk veel sel samal päeval me polnud päris kindlad. Kuigi otsustasime, et lähme ühineme enda sõprade ja nende grupiga ehk veetsime vahva õhtupooliku seal. Kuigi sääski oli nii palju, et ma pole vist realselt kunagi nii palju sääski näinud. Me kõik olime mürgiga end üle lasknud ning ma istusin päikeseprillidega ka öösel, et vähemalt mitte nii palju neid pisikesi olevusi näha :D
Sellele järgnes ka next level kuumalaine, ehk 27-32 kraadi. Ütleme nii, et ebanormaalne. Ma igakord unustan ära kui kuum päriselt õues võib olla. Mul ei ole sooja vastu midagi, aga kui hingata ikka hästi ei saa, sest õhk lihtsalt ei liigu...Vot siis on natuke raske see värk. Veetsime 2 päeva K maakodus, kus grillisime, mängisime palju sulgpalli, võtsime päikest ja lihtsalt nautisime ning puhkasime nii palju kui sai. Sellest nädalast hakkas ka trenni tegemine vähenema, sest no lihtsalt polnud seda energiat mitte kuskilt võtta.
Viimasel nädalal tuli mu õde oma perega meile külla ja mul oli nii, nii hea meel! Alati hea põhjus, miks ka kodus suurem koristus ette võtta, lisaks tegin rabarberisiirupit (hiljem limonaadi), rabarberikooki, lavažži jne. Ka järgmisel päeval saime kokku ning käisime V-spas, kus ma ei olnud varem käinud ja pean ütlema, et olin kohe väga üllatunud. Ma kõige rohkem ei nautinud kõike, mida seal pakkuda oli, aga see on täitsa koht, kuhu ma võiksin tagasi minna. Käisime ka Pompeis sööma ja mulle meeldib, kuidas see on koht, kus tõesti tunned end külalisena. Hiljem käisime ka jõe ääres jalutamas + jõime mohhitosid, nii suvine! Kui kõik see vahva aeg läbi sai siis jätkus töö ja tunnen, et mingi uut sorti töölaine on tulemas. Tempo hakkab kasvama, päevad hakkavad pikemaks muutuma jne.
Kuu möödus hästi kiiresti ja tempokalt, kuigi kui vaadata enda galeriid tundub, et käisin ainult trennis :D. Ilmselgelt oli suur osa sellest kooli lõpul ja ma pean ütlema, et mulle ei ole siiani kohale jõudnud kõik see. Kuidagi ei oska seda väärtustada, ei oska midagi suuremat otseselt teha ja ma tunnen taaskord sellist eksimise tunnet. Aga sellest ma tahaksin vist eraldi või pikemalt rääkida, kuna mul on nii palju mõtteid selle teemaga. Aga hetkel on jube palju negatiivsust ka selle kõige keskel, ehk kõik on veel liiga toores. Hetkel tahaks väga tööd leida digiturunduse maailmas/baarimaailmas/turundusemaailmas, seems so hard tho.
Küll, aga kaks suve kuud on veel ees ja sellest asjst tuleb võtta kõik, mis võimalik!
Comments
Post a Comment