Juuli ülevaade

Oeh.

Kui uus kuu hakkas oli mu esimene mõte, et juba on uus kuu ja ainult kaks kuud on suvest alles jäänud. Kuigi see suvi ma tunnen kuidagi suur kohustust või rahutust. Võibolla see tuleneb sellest, et täiskasvanuna ei tähenda suvi seda, et sa saad puhata ja teha kõike, mida hing ihkab. Lisaks on nii palju asju, mida ma teha tahan...

Juuli algusega avati Tartus ka "Autovabadus puiestee", kus kohe esimesel päeval esines Stefan, keda käisime kuulamas. Kuna ma ei olnud nii kaua saanud kuskil kontserdil varem käia, siis ma nautisin seda 101%. Lisaks oli ka mu sõbranna tööl, ehk käisime sealt läbi ja tegime paar kokteili. Selliste hetkede nimel ma suvel elangi. Kohe paari päeva pärast otsustasime väga spontaanselt minna teatrisse. Vanemuisel toimuvad mõned suveetendused Kammivabrikus, ehk käisime vaatmaas 1984 etendus. See oli väga hästi tehtud ja see näitlemine oli lihtsalt, wow. Ning väga sügava mõtteline. 

Kohe tundsin ka seda, et töömaht hakkas kasvama. Olen viimasel ajal täiega palju peavalusid tundndu ja tunnen, et see ilmselt tuleb sellest, et ma ei suuda ennast tööst vällja lülitada. Ilmselt see tuleb sellest, et mul on piisavalt vaba töögraafik ja saan öelda, millal ma kättesaadav olen. Lisaks ma ise hindan nii väga kiireid vastuseid ja head infot liikumist. Ning sealt tulebki ilmselt  see, et ma tunenn vajadust koheselt vastata/olemas olla, ehk ma ei suuda end peaaegu kunagi end välja lülitada.

Kuu polnud poole pealegi jõudnud kui ma tundsin, et wow halbasid uudiseid on vahepeal nii palju tulnud, kas saab midagi veel juhtuda. Minu töömahtu vähendati poole võrra, mis tähendab, et ma olin taas seal, kus saatsin päevas rohkem kui peaks CV'sid laiali, kodus juhtusid jamad ehk ma ei tundnud end üldse kindlalt siin olles, vahepeal toimusid pikad tööpäevad, kus ma jõudsin magada vahepeal ainult 4-5h, kolimised. Lisaks käisime ka maasikaid korjamas, kuna olin väga järjekindel, et tahan sügavkülma sügiseks/talveks moosi varuda. Ka K korraldas meile üllatuspäeva, kus tema otsusas meie tegevuste üle ning viis mind Otepääle seiklusparki. Ma ei olnud seal küll aastaid käinud nii, et seal oli mega äge, mis siis, et ma umbes kahel korral tundsin, et okei päris hirmus on, tahaks nutta, hahaha. 

Ehk siis kõike lihtsalt toimus ja tundsin, et okei nüüd on väga pausi vaja.

Õnneks sai K enda graafikut nii hästi sobitada, et ta sai lausa 4 päeva töölt vabaks ja see tähendas roadtripi. Läksime paariks päevaks Muhku, see on olnud minu/meie soov juba ammu, kuna mul on maakodu seal. Ja see on maakodu, kus sa tõesti tunned, et oled maal. Sinu ümber on ainult kadakad, tegu on pisikese külaga, seal on saun, aed on täis kõiki aiasaadusi ning lisaks on mu vanaema ja vanaisa terve suve seal. Autosõit sinna läks minul tööd tehes, pluss me mängisime "Kes/mis sa oled?" mängu ja tuletage mulle meelde, et K'ga pole see nii lihtne, kui tundub hahah. Õppisin rohkem selle käigus, kui aru sain, millele ta mõtleb :D 

Lisaks olid mu isa sõbrad just samal ajal maal, ehk me grillisime, veetsime väga palju aega mu vanaemaga ning mängisime kaarte, lisaks käisime seenel ja mustikal. Ma polnud kunagi enne seda käinud seenel, ehk mul oli nii äge esimene kogemus + me saime 2kg kukeseeni, mis oli nii äge. Õhtul tegime kohe kastet, ning ülejäänud seened sõime kodus, lisaks sain ka sügavkülma mustikaid ja seeni natuke panna.  

Tagasi kodus hakkasime vaikselt tavalise elu juurde naasema, trenni, söögi tegemine, töö. Mina muidugi paar päeva hiljem läksin juba Tallinnasse. Olen tundnud, et vajan veidi aega eemale kõigest. Kuna on toimunud nii palju. Olen nii palju CV'sid saatnud, mõnel töövestlusel käinud, stressanud oma töö olukorra üle, vähe maganud ja ainuke viis, kuidas vahel seda kõike unustada on aega veeta oma õe pisikese tütrega. See on see aeg, kus sa ei pea üldse mõtlema ja su ainus eesmärk on see pisike plikatirts naerma ajada. Kui sa seda saavutad, on juba päev parem. Ehk siis Tallinnas veetsin kõik õhtud nendega, K-R olin Pässas, kus hommikul tegin trenni ja tööd ning võtsin veidi päikest. Ja õhtud/pärastlõunad veetsin nendega. 

Viimane juuli nädal venis, kuna tegevusi ei olnud nii palju, kuid samas jällegi oli see ainult üks silmapilgutus kui järsku oli käes reede. Kuna aega oli peaaegu rohkem siis mul oli energiat nii palju rohkem üle, ehk ma käisin ja tegin nii palju trenni. Käisin ka üle pika aja jooksmas üksi ja ma suutsin 7km joosta ilma suurema pingutuseta ja see on miski, mille üle ma olen nii uhke. Kunagi pidin ma ära surema kui 3km'ni jõudsin. Võtsin sel jooksul endale eesmärgi, et jooksen nii kaua kuniks olen jõudnud uue The Chainsmokers'i albumi läbi kuulata. Kõik eesmärgid täidetud! 

Viimasela augusti päeval tuli mu isa enda elukaaslasega Tartusse. Me veetsime terve päeva ringi käies ja jalutades (no peaaegu). Alustasime enda päeva Pahades Poistes, sõime ühe söögi, et enda päeva alustada ja sealt edasi jalutasime botaanikaaeda. Meil vedas nii väga ilmaga, kuna päike paistis ja oli tõsiselt soe. Siis tegi mu isa pakkumise, et võtaks tõuksid ja läheks minu poole. Idee paigas, minek! See osutus palju seiklusrohkemaks ja naljakamaks kui ma oleks arvanud. Nad jõudsid 4 km vahemaa jooksul sõita 5 tõuksiga kokku. Igaljuhul kui kogu see retk sai lõpetatud läksime minu juurde, kus me lihtsalt puhkasime, näksisime miskit ja ootasime kuniks K üles ärkaks (ta oli öösel tööl, ehk päeval ta magas veidi kauem) 

 Lõpuks sõime kõik kooki ja läksime tagasi linna. Võtsime Riffenist kokteilid ja nautisime neid jõe ääres. Sealt edasi suundusime RP'sse, kus ma leidsin ühe maru armsa koera, keda ma paitama suundusin. Kui olime seal lõpetanud suundusime edasi Kassiorgu, kus pidi toimuma Vanemuise sümfooniaorkestri suvekontsert. Ma ei olnud nii ammu käinud midagi sellist vaatamas ja ma nautisin seda lihtsalt ekstra megalt. Sellele kõigele veel lisaks oli see õhtu üks ilusamaid päikeseloojanguid! Imeilus punkt juulile.