Septembri alguse veetsin Tallinnas, mul oli pooleldi plaan minna töövestlusele, kuid mida aeg edasi läks seda rohkem tundsin, et see ikka pole mulle. Küll, aga toimus samal nädalavahetusel ka kohvifestival. See oli minu jaoks üks koht, kuhu ma tahtsin niiii väga minna, kasutasin kõikvõimast Instagrami ning võitsin endale ka õele sinna piletid. Kuna enamus ajast veedan alati õe juures Tallinnas siis moosisin teda üsna kaua, et ta oleks nõus minu ja pisikesega tulema. Lõpuks kolmekesi läksimegi. As always jõin ma kohapeal ära liiga palju kohvi (kuid välja astusin palju uimasemalt), rääkisin vahvat juttu nii mõnegi kohvimeistriga, sõime jäätist. Ning mul on uskumatult hea meel, et sain seda õe väikse põnniga veeta, mis siis, et tema ei saanud midagi aru ja nautis mu jäätise söömist ja ringi jooksmist. Siis minu jaoks oli see üks niivõrd eriline sündmus.
Lisaks sain kokku ka C'ga ning tema kutsu Stellaga, veetsime ühe mõnusa lõunapooliku terrassil niisama jutustades ja teine C tuli sinna ja, goold old times! Lisaks toimus õel pisike sõpradega sauna-grilliõhtu. Ja ma nii mäletan kui ma olin pisike ja lihtsalt ringi jooksin ja nüüd istusin seal ning rääkisin päriselt elulistest teemadest, I've grown up. Sel samal nädalavahetusel toimus ka ühe nunnu ristimine, mis oli nii südant soojendav päev ning pisike sõi esimest korda koogitüki ära (ja ütleme nii, et valge kleit läks pärast sügavasse pesusse) :D
Oeh ja siis läks september kreisiks. Ma alustasin uues kohas täiskohaga tööd (LÕPUKS!), okei siin pidi tegema ka paar rasket otsust. Aga nüüdsest olen siis content manager ning töötan igapäevaselt reisipakkumistega. So far, so good. Aeg lendab nii kiiresti, et jube. Samal ajal me ka olime kolimas, ehk kuskil kaks nädalat ma lihtsalt pakkisin ja pakkisin ja mõtlesin, kuidas kõik logistiliselt toimiks ja, mida on vaja jnejne. Ma olin niiiii kurnatud kui see kõik lõpuks läbi sai. Vahepeal käisime K'ga ka Trafficut kuulamas ja oi ma tundsin, et mul oli seda väljaelamist vaja (jõin ka esimest korda since i don't know 2018 rumm koolat (see oli tervitusjook))
Külastasime ka Motoshow'd, kuna ma olin sellele nii palju reklaame näinud, ehk see kõlas nii ägeda üritusena. Peab ütlema, et veidi siiski oli see pettumust valmsitav, aga nii tore oli vahepeal pakkimise ja töö kõrvalt ka midagi muud teha.
Igaljuhul lõpuks oli see hetk käes, kus tõmbasin viimasest kohast tolmu ja sulgesin enda järelt ühe ukse. Ning olimegi oma uues, suuremas kodus.
Sel samal nädalal pidin ma ka nii täiskasvanulik olema, et sõlmisin elektripaketi, ostsin meile mööblit, ehk tegemist jagus ja K ütles selle peale "Järgmine nädal pead küll ainult nalja tegema, et see täiskasvanulikus tasa teha"
Igaljuhul kõige selle peale viis K mind sööma ja tegime ühe fancy restoranis käigu, ühel tavalisel teisipäeval, mis oli niii mõnus!
Liitusin ka uuesti jõusaaliga, seekord tegin endale 12 kuu lepingu GYM!'is, kuna rahaliselt ja aegade poolest tundus see kõige mõistlikum ja õigem asi, mida teha. It feels good to be back! Ma küll harjun alles, aga ma juba ootan, et korralik rutiin paika tagasi saada ja kõik kavad .
Septembri lõpus juhtus ka see, et ma kolisin peaagu kõikide asjadega Tallinnast ära. See oli üks stressirohke periood, kus aitas mind K isa, aga aeg muudkui pikenes ja pikenes. Ühest päevast sai 4 ööd, mul vedas, et saan enda tööd teha ükskõik, kust ehk see tegi kogu olukorra palju kergemaks. Lisaks sain veeta nii palju rohkem aega enda õega koos NING ma avastasin uue sarja "Younger" igaljuhul viimasel septembri õhtul jõudsime kogu mu mööbliga Tartusse (+ mul on nüüd meigilaud, feels fancy) ja sulgesin üsna raske südamega oma Tallinna toa ukse. Teades, et nüüd ootavad mind seal ainult mõningad raamatud.
Comments
Post a Comment