Otsustasin võtta väikese puhkuse ning sõitsin maale, kuid alustame ikkagi kogu selle loo algusest.
Esmaspäev
Minu nädala algus, algas seiklusrohkelt. Kõigepealt hommikul pakkisin viimased asjad kokku, koristasin või siis jätsin toa koralikku korda, tegin külmkapi tühjaks ning kooli. Koolis toimus 3 tundi.
Peale tunde soovisin oma kahele klassikale head suve ning läksin sain Karliga kokku, kuna ma läksin nädalaks ajaks ära. Temast oli niii raske lahti lasta, ma tahtsin, et ta mind veel kallistaks ja tahtsin ta lõhnaõli tunda ning ma muutusin nii kurvaks, et ma lähen. Ega ta alguses väga ei uskunudki, et ma lähen vist, ta küsis "Mis sa päriselt lähedki?" kuna plaan minna tekkis päev varem. Noogutasin ja ütlesin, et mul on bussini 1,5h. Mu kiire ja veidi lambine plaan vist üllatas teda veidi. Igaljuhul oi ma oleksin peaagu nutma hakanud, aga viimane musi üle ukse ja kui ta vaatas mulle järele kuniks trepist alla kõndisin...ma poleks läinud, kui Karl poleks mulle mõista andnud, et mul on tegelikult veidi kiire. Ja lause "Sa ei pea mind igatsema, me näeme nii varsti, et sa ei panegi seda tähele" Totu, ma igatsen sind juba siis kui uksest välja astun.
Igaljuhuuuuulll käisin ema töö juurest läbi, kus mul oli täpselt 8 minutit aega, kuna mul oli vaja bussi peale jõuda. Seal bussis oli nii palav...see oli nii täis ja seal oli täpselt 0 vaba õhku. Lõpuks maha minnes jooksin ma Euronicisse, kus vahetasin enda katkised kõrvaklapid garantiiga välja, ütleme nii, et see ootamine oli piinarikas, sest ma vaatasin muudkui kella...35 minutit bussini..mhmh, ma pole veel sealgi ning mul pole ka piletit KUID SIIS ta sai selle arve kätte ning ma sain endale kõrvaklapid (mida ma pole tegelikult siiani pakist lahti võtnud) ja ma jooksin välja sealt poest. Trammist jäin küll maha, kuid õnneks järgmine tuli loetud minutite jooksul. Istun siis rahulikult ja vaatan, et mul on 18 minutit bussini...ja siis tuleb mupo peale, missasjaaa. Õnneks mõtlesin mingi 2 sekundit tagasi, et peaks kaardi ära valideerima, haha thank god. No ja siis lõpuks jõudis tramm mu peatusesse ja ma jooksin bussijaama. Ruttu terminalist pilet ning mul oli 8 minutit bussini aega. Pidin tegelikult küll linna palju varem jõudma ning plaanisin jääkohvi osta ja süüa...no see piirdus sellega, et ma ostsin endale külma vee. R-kiosk oli ka inimesi täis nii, et mu süda peksis. NING NING NING ma jõudsin isegi bussi peale!!! 4 minutit enne selle ära sõitu, phew!
Bussis vaatasin filmi "Love, Simon", mida ma olen tegelikult nii ammu näha tahtnud ning ohmygosh..ma pole realselt ammu nii head filmi näinud. Praamis lõpetasin selle filmiga ning mu vanaema helistas ka, kes ütles, et ta väga ootab mu nägemist ning ma lihtsalt nutsin...ja siis kui ma olin juba nii rahul omadega...löödi lihtsalt nuga selga mulle. Thanks mate. Don't act like a friend when you aren't that.
Ja siis ma olingi maal, aahhh that sudden happiness! Esimese asjana ma sõin, sest man ma polnud 10h söönud. Aitasin vanaemal veidi istutada ja kasta ja täna me midagi erilist rohkem ei teinudki. Tegin kannutäie piparmündi teed, mille ma ka täiesti üksinda ära jõin, mängisime vanaemaga kaarte, arutasime edasist õppimist ja koolide vahetust ning hiljem sauna külastus.
Peale sauna ma läksin jalutasin veidi in true fashion way. Leidsin ka siili, keda ma veidi taga ajasin ja nii vaimustuses olin. Nautisin lihtsalt seda hetke, rääkisin Karliga natuke ja oh sa nunnukas, olin telefonis ka klassiõega ning siis hakkas tibutama. Ma kõndisin ringi keset põlde ja nautisin ja tundsin end nii rõõmsana.
Peale tunde soovisin oma kahele klassikale head suve ning läksin sain Karliga kokku, kuna ma läksin nädalaks ajaks ära. Temast oli niii raske lahti lasta, ma tahtsin, et ta mind veel kallistaks ja tahtsin ta lõhnaõli tunda ning ma muutusin nii kurvaks, et ma lähen. Ega ta alguses väga ei uskunudki, et ma lähen vist, ta küsis "Mis sa päriselt lähedki?" kuna plaan minna tekkis päev varem. Noogutasin ja ütlesin, et mul on bussini 1,5h. Mu kiire ja veidi lambine plaan vist üllatas teda veidi. Igaljuhul oi ma oleksin peaagu nutma hakanud, aga viimane musi üle ukse ja kui ta vaatas mulle järele kuniks trepist alla kõndisin...ma poleks läinud, kui Karl poleks mulle mõista andnud, et mul on tegelikult veidi kiire. Ja lause "Sa ei pea mind igatsema, me näeme nii varsti, et sa ei panegi seda tähele" Totu, ma igatsen sind juba siis kui uksest välja astun.
Igaljuhuuuuulll käisin ema töö juurest läbi, kus mul oli täpselt 8 minutit aega, kuna mul oli vaja bussi peale jõuda. Seal bussis oli nii palav...see oli nii täis ja seal oli täpselt 0 vaba õhku. Lõpuks maha minnes jooksin ma Euronicisse, kus vahetasin enda katkised kõrvaklapid garantiiga välja, ütleme nii, et see ootamine oli piinarikas, sest ma vaatasin muudkui kella...35 minutit bussini..mhmh, ma pole veel sealgi ning mul pole ka piletit KUID SIIS ta sai selle arve kätte ning ma sain endale kõrvaklapid (mida ma pole tegelikult siiani pakist lahti võtnud) ja ma jooksin välja sealt poest. Trammist jäin küll maha, kuid õnneks järgmine tuli loetud minutite jooksul. Istun siis rahulikult ja vaatan, et mul on 18 minutit bussini...ja siis tuleb mupo peale, missasjaaa. Õnneks mõtlesin mingi 2 sekundit tagasi, et peaks kaardi ära valideerima, haha thank god. No ja siis lõpuks jõudis tramm mu peatusesse ja ma jooksin bussijaama. Ruttu terminalist pilet ning mul oli 8 minutit bussini aega. Pidin tegelikult küll linna palju varem jõudma ning plaanisin jääkohvi osta ja süüa...no see piirdus sellega, et ma ostsin endale külma vee. R-kiosk oli ka inimesi täis nii, et mu süda peksis. NING NING NING ma jõudsin isegi bussi peale!!! 4 minutit enne selle ära sõitu, phew!
Bussis vaatasin filmi "Love, Simon", mida ma olen tegelikult nii ammu näha tahtnud ning ohmygosh..ma pole realselt ammu nii head filmi näinud. Praamis lõpetasin selle filmiga ning mu vanaema helistas ka, kes ütles, et ta väga ootab mu nägemist ning ma lihtsalt nutsin...ja siis kui ma olin juba nii rahul omadega...löödi lihtsalt nuga selga mulle. Thanks mate. Don't act like a friend when you aren't that.
Ja siis ma olingi maal, aahhh that sudden happiness! Esimese asjana ma sõin, sest man ma polnud 10h söönud. Aitasin vanaemal veidi istutada ja kasta ja täna me midagi erilist rohkem ei teinudki. Tegin kannutäie piparmündi teed, mille ma ka täiesti üksinda ära jõin, mängisime vanaemaga kaarte, arutasime edasist õppimist ja koolide vahetust ning hiljem sauna külastus.
Peale sauna ma läksin jalutasin veidi in true fashion way. Leidsin ka siili, keda ma veidi taga ajasin ja nii vaimustuses olin. Nautisin lihtsalt seda hetke, rääkisin Karliga natuke ja oh sa nunnukas, olin telefonis ka klassiõega ning siis hakkas tibutama. Ma kõndisin ringi keset põlde ja nautisin ja tundsin end nii rõõmsana.
Teisipäevast-Laupäevani
Ma ei hakka neid kõiki päevi üksikasjalikult kirjeldama, kuna enamus päeva kavast oli üsna sama. Enamused päevad veetsin bikiinides, sooviga saada natukenegi päikest ning need praegused randid on küll väga ilusad :p Hommikuti ülesse, söömine, viimased päevad käisin enda hommikusöögi ja kohviga õues kiigel istumas ning ei ole midagi mõnusamat ega rahustavamat kui sa istud päikese käes, sööd, kuulad linnulaulu ja kirjutad, kas enda hullumeelsetest unenägudest (mida mul jagus) või oma mõtetest. Päevad möödusid tööd tehes, kas selleks oli rohimine, vanade oksade lõikamine, katusekivide lugemine, söögitegemine (üks päev tegime seda koos vanaema 4h), toas koristamine. Kõik õhtud möödusid kastmise saatel. Meil olid valmis ka juba oma aia maasikad ning appi, kui head ja magusad need olid ning enda põllule minnes ja soojasid maasikaid süüa on vist kõige parem tunne üldse. Kahel päeval sõime ka maasikaid jäätisega ning ohhh see on vist üks parimaid magustoite üldsde! Ühel õhtul oli meil ka grillõhtu, ning õues oli nii mõnus, jõime ka šampust ja kõik see oli nii hea, et nii suve tunne tekkis lõpuks!
Ühel päeval otsustasin ka ujumas käia ning holyyy vesi pole üldse, üldse soe :d Käisime ka naabritega juttu rääkimas, jalutasime mere ääres, õhtuti mängisime kaarte ning ei saa ära unustada minu iga päevast tee joomist. Värskest piparmündi teest paremat ei leidu.
Ega midagi muud erilist ei toimunud. Mul oli nii väga sellist get away'd vaja, vahepeal oli küll see tunne, et ehh ma ikkagi ei taha siin olla, kuid lõpp kokkuvõtteks, see mõjus mulle nii värskendavalt ja see, et sa ei pea enda välimuse pärast muretsema, saad realselt nii kole olla kui tahad, vähe telefonis olekut ja lihtsalt puhkamist ja rahu. Oeh, seda oli nii vaja ja see oli nii, nii super!
Pühapäev
Aka
Üks parimaid päevi sel aastal
Hommikul 6:13 ma tõusin, asjad kokku, koristus ja tagasi Tallinnasse. Mu vanaisa tõi mu ära. Kodus kiire meik ja fancy outfit ning mu vanaisa viis mu lennusadamasse. Ja siis hakkas draama..või noh hetkeks ma olin niii kuri ja siis see viha ja kõik muutus selliseks pohhuismiks, et u don't have no idea. Igaljuhul Lennusadamas toimus PR aasta lõpetamine, pisike tuur, imemaitsev lõuna ning pärast jalutasin seal üksinda ringi ning vaatasin eri asju, üritasin lennukiga lennata (ärme sellest enam räägi, haha), proovisin virtual realityt jne.
Siis jalutasin kesklinna, kus sain H'ga kokku. Tema esimene lause oli "Tead, mis ma mõtlesin?" Ja ma juba teadsin "Sa tahad Piritale minna" Bingooo :d Sel oli üks tingimus, mul oli lühikesi pükse vaja, kuna mul oli mustad teksad ja õues oli...triljon kraadi. Peale pisikest šopingut, sain ma endale püksid. Toidupoest snäkk...kes maksis kelle eest. Mina võtsin ka külmakohvi, kes maksis kelle eest. Ja Piritale. Seal me lihtsalt istusime, võtsime päikest, rääkisime juttu ja nautisime ilusat ilma, kuid mida me kõige rohkem tegime oli inimeste judgimine, haha. Käisime ja katsusime ka vett ning brrr, nop no go.
Siis sain B'ga kokku ning mulle sittus ka Tuvi seljale...oi, järgised 5 min seal trammipeatused kolmekesi olid naljakad...jah, jätame ka selle teema sinna :D H läks ära ning mina ja B läksime Komeeti. Tellisime endale kokteilid ja koogikese kahepeale. Me rääkisime hästi palju, oma mõtetest, aastast, mis me teinud oleme, deep talki, järeldusi ja sellest, kuidas meil mõlemal oli tunne, et lõpuks ongi suvi...rannast ära tulles ma tundsin seda rõõmu, kus sa mõistad, et ongi suvi, sa saadki puhata ja kõik on hästi. Ka Komeedis istudes oli see tunne kus sa lihtsalt tunned, et sa oledki õnnelik ja rahul. Tegime veel ühed kokteilid. Oi, was it a great idea? Probably not.
Mul oli terve päev plaanis ära sisustada ja teha igasuguseid lahedaid asju nii, et me läksime päikesloojangut vaatama. Kõigepeal ostis B meile pudeli veini. Siis bussi peale ning pizzat ostma. Kui kõik oli olemas läksime Pirita promenaadi lõppu kividele istuma. See oli väga goals. Pizza, vein, super sõbranna ja päikeseloojang. Siis toimus ka pisike fotoshoot ehk siis "Tahaks ilusat pildi, aga jumala eest ilma näota" jeps, seda me tegimegi. Ja siis loojus ka päike...ning selleks ajaks oli toit otsa saanud, veinipudel lõpetatud, kõik teemad läbi arutatud ja südames oli jällegi ainult rõõm.
Ööseks läksin ma tema juurde hoopis. Aaa, thank god, et mu telefonil kaitseekraan peal on, hahah. Igaljuhul terve see päev oli lihtsalt nii amazing. Pidev naeratus ja rahulolu. Kõik, mis toimus oli super ning ma poleks suutnud rohkem rahul olla, isegi kui ma oleksin väga, väga tahtnud.
Comments
Post a Comment