Kõige suurem hetk see kuu hands down oli see, kui ma otsustasin, et ütlen enda Pärnu töökohale tsauki tsau ning alustan oma teekonda kuskil mujal. Murranguliseks osutus ka see, et võtsin vastu otsuse, et kolin omadega Tartusse...hetkel see ei tundu realne, aga usun, et kuu v kahe pärast mainin seda siin postituses uuesti ja siis see tundub vägagi realne. Lisaks minu jaoks ka selline pisike asi, et 6 months in a row, olen ma NTC äppist trenne teinud...ja it feels proud.
Kuna kõik see ümber kolimine ja töökohtade vahetamine oli üsna raske mulle, siisma oln at some point nii kurb lihtsalt. Tundsin, kuidas minus on kadunud igasugune rõõm ja jaoks ning energia ja seda kõike oli endas hästi keeruline hoida ning seedida, kaasa ei aidanud ka 12h'sed tööpäevad...aga kõik sai välja räägitud, nutetud, magatud ja ilmselgelt läks sealt edasi üles poole.
Midagi uut? Tartusse kolimine seekord :d Sellega seoses olin mingi aeg ka väga miserable, sest pidin Pärnus ümber kolima ja see oli minu jaoks nii ebamugav protsess, ehk ma nö kannatasin 2 nädalat natukene ebameeldivamat elu korraldust...aga õnneks läksid ilmad külmemaks ja isegi sai magada. Ning kindlasti ka uues kohas alustamie....
Käsin ka üle pika aja uuesti Tallinnas, polnud seal nimelt kuu aega käinud, mis tundub väike aeg, aga minu jaoks pigem pikem ja enamuse sellest ajast veetsin ma koos õe, ta mehe ja nende beebiga...need oli ühed 4 päeva, mis täitsid mu südame uuesti nii suure armastusega ja sain ikka aru kui väga ma armastan ja hindan oma õde. Need olid nii vahvad päevad, sain sealt megalt süüa teha ja nalja tehtud, nunnutatud ja lihtsalt great vibes only! Ka Rakveres käisin nendega ja see oli üks naljakamaid reise üldse, kui E vaid teaks. Sel ajal otsustasin ka tööl käia ühe päeva, mis oli intrigeeriv...ma tundsin sinna astudes ja inimestega rääkides, et ma olen rohkem kodus kui Pässa jõudes..yaiks.
Parim hetk oli vist laamade nägemine, nad on nii armsad! Ma isegi ei teadnud, et nad mulle meeldida võiksid, aga realselt mu halb tuju kadus nendega lihtsalt! Sellele päevale lisandus veel ka H ning K kohtumine ja kui ma oleks, vaid teadnud, et sellest nii chill 6h tuleb...piip, mc, pasta, jalutus...nii imeline! Lisaks ka Bolt'i erapidu...seal esinesid Daniel Levi ja Noep ja see oli nii mõnusa vibe'ga tööpäev, et kuigi me lõpetasime 2:30 siis tuju oli hea, sest vahva oli olnud! Oi ja ma alustasin uuesti jõuksis käimisega, I couldn't be happier....keha valutas terve nädala, hahah, aga I feel alive again ja see nii vahva.
See suvi olen nii korralikul olnud in a way, et ma käin palju vähem kuskil väljas ja joon palju vähem ja kõike sellist. Aga juulisse mahtus üks väga meelierutav õhtu, kui käisime S'ga terrassil istumas + hiljem jõudsime Peatusesse ka ja no "Me lähme viimasele rongile" never happens, ütleme nii, et õhtu oli hoopis teistsugune kui oleks võinud arvata, aga siiski ma sain palju tantsida, teisi koju saata ja ütleme nii, et naermisest kindlasti puudu ei jäänud! See oli nii vahva õhtu, I felt alive! Ka üks rõõmus õhtu oli kui Kätuga koos Tartusse tulime ja sel päeval pool linna läbi jalutasime, proovisime erinevaid Tartu baare, saime end koos valmis panna- korralik girl's night vibe. Naermised, deep talks, Kätu kohtus ka K'ga ja see oli jällegi üks nendest toredatest õhtutest, mis meelde jääb! Õhtu lõppes küll küsimusega "Am I doing sth wrong?" Aga, sellele me ei mõtle!
Hetked, mis mind tõesti mõtlema panid olid näiteks see, kui mu isa mulle järsku otsustas Pärnusse külla tulla...siis ma mõtlesin küll, et mis on elu mõte. Lisaks toimus mul ka huvitavaid vestlusi emaga, mis andis mulle järgmiseks elu hetkedes palju kindlust. Ka palju vestlusi toimus sõpradega seoses mu elukorraldustest ja nii palju turvatunnet andsid need piffid!
Comments
Post a Comment